Vabatahtliku liitumise ajal ei saanud omavahel liitumises kokkuleppele Padise vald, Vasalemma vald, Paldiski linn ja Keila Vald. Neile oli liitumine vajalik, sest neis kõigis on elanikke alla üksinda jätkamiseks nõutava kriteeriumi ehk alla 5000, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kehtiv haldusreformi seadus näeb ette sellise loogika, et kõigepealt liiidetakse need vallad omavahel, kes ei ole vabatahtlikult ühendatud, mis ei vasta kriteeriumile ja kui sellest liitmisest jääb väheseks kriteeriumile vastamiseks, siis liidetakse mõni teine vald või linn, ka see, mis vastab kriteeriumile," kommenteeris vandeadvokaat Allar Jõks.

Sundliitmisega saaks Padise, Vasalemma, Keila vald ja Paldiski linn kriteeriumi täis ehk nende rahvaarv oleks kokku ligi 13 000 elanikku.

"Antud juhul neli omavalitsusüksust oleksid kriteeriumile vastavad ka ilma Keila linnata, seetõttu seadus sellist liitmist ette ei näe ette," lisas Jõks.

Kohalikud on pahased, ega mõista, miks on üheksa ja poole tuhande elanikuga Keilale sellist liitmist vaja.

"On kaks stsenaariumi sellisel juhul, kui tekib selline suur vald, kas investeeringud hakkavad koonduma linna, mis jätab ääremaad investeeringutest ilma või vastupidi, hakkavad investeeringud minema ääremaale ja linna areng jääb seisma," sõnas Keila elanik Keiu Valge.

Samuti kardavad Keila inimesed lasteaia- ja koolikohtade ja ka linna investeerimisvõimekuse vähenemist. Seda tänu Paldiski linna märtsi lõpus tehtud otsusele võtta enam kui miljon eurot laenu. Kui Keila rahvas pole sundliitmisega nõus ja valitsus teeb ikkagi otsuse Keila ühendvalla külge liita, järgneb kohtutee. See aga tähendaks, suurt segadust enne oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi.

"Enne valimisi peab olema piisavalt vara selge, milline on valimisringkond, kui palju mandaate ühes või teises valimisringkonnas on, kui suured on volikogud," ütles Allar Jõks.

Keila linnapea Enno Fels näeb kavandatava liitmise taga poliitilisi ambitsioone, suure valla erinevates servades tuntakse rohkem üleriigiliselt tuntud poliitikuid.

"Seoses riigikogu liikmete kandideerimisega kohalikesse volikogudesse, selle seadusega, mis nüüd kehtestati, avanevad tõesti sellised võimalused poliitikutele, aga vähem võimalusi kohalikele aktiivsetele inimestele," ütles Fels.

Pühapäeval ja esmaspäeval on Keilas ühinemise osas rahvaküsitlus, mai keskel peavad omavalitsused valitsusele oma otsusest teada andma.

Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et Keila linn on kogu piirkonna jaoks keskus ning haldusreformii eesmärk on teha omavalitsused suuremaks ja tugevamaks. Korb lisas, et tema hinnangul on Harjumaa puhul omavalitsuse õige suurus 20 000 elanikku.

"5000 ei ole kivisse raiutud. 5000 on miinimumkriteerium. Kui vaadata riigikogu poolt vastu võetud seaduse peale, siis seaduses on selgelt kirjutatud, et soovituslik kriteerium on 11 000. Ja kui me räägime Harjumaast, siis Harjumaa puhul on eraldi, on natukene devalveeritud ehk see 11 000 peakski olema Harjumaa puhul selline mõistlik kiriteerium, sest siin selgelt avaldab mõju Tallinna linn, mis on täna oma piiridest välja paisunud ja areneb erinevas suunas," kommenteeris Korb.