Linnamäe paisu, paisjärve ja hüdroelektrijaama tulevik on küsimuse all ({{commentsTotal}})

{{1492785720000 | amCalendar}}

Eesti Energia võimsaima hüdroelektrijaama Linnamäe tulevik ripub juuksekarva otsas, sest elektrijaama energiallikas, Jägala jõgi on olulise tähtsusega lõhejõgi ja elektrijaama pais takistab kalade liikumist. Samas on kultuuriministeerium kandnud paisu kultuuriväärtuste nimekirja, mis tähendab, et seda lammutada ei saa.

Paisu kõrval on lõheliste paljunemise takistuseks ka paisjärv, sest need saavad kudeda vaid hapnikurikkas kiirevoolulises vees, mida paisjärv pakkuda ei suuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Elupaigad jäävad paisjärve alla ja kalapääs iseenesest tähendab seda, et pais jääks alles ja võiks justkui olla lahendus, et hundid söönud ja lambad terved, aga nii see ikkagi ei ole, sest kalal ei ole kuskile minna. Nii et kui me tahame ikka lõhe taastada, siis me peame paisjärve alused kärestikud taastama ehk paisutuse likvideerima," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Muinsuskaitseamet eelistaks, et kaitselune pais säiliks töötavana, see tähendab nii elektritootmise jätku kui ka paisjärve säilimist.

"Iga mälestis on kõige ilmekam siis, kui ta on oma algses funktsioonis, kuidas ta on mõeldud, kuidas ta töötab. Teine aspekt on pideva hoolduse tagamine - kui objekt on kasutuses, siis kasutaja tagab selle pideva remondi ja valve. Samas muinsuskaitseseaduse alusel päris nõuda ei saa, et iga objekt peab olema kasutuses," rääkis muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Paljud kohalikud inimesed nõuavad praeguse elukeskkonna säilimist, sest paisjärv on oluline puhkeala ja Jõelähtme vallas siseveekogusid väga palju rohkem polegi.

Aktiivsemad järvekaitsjad on moodustanud oma mittetulundusühingu ja palganud juristi paberihunnikutest arusaamiseks. MTÜ Linnamäe Paisjärv ja Kohila külaseltsi juhatuse liige Margus Teemant on veendunud, et Euoopa Liidu lõhejõgede nimistu koostamisel on ametnikud teinud vea.

"Siis oli ju teada, et pea sada aastat pole Jägala jõkke ükski lõhekala sisse tulnud ega siin ka kudenud. Miks siis seda eksitust täna samad ametnikud ei võiks tunnistada ja lihtsalt see paarikilomeetrine jõelõiguke välja nimetada sellest nimistust ja pöörata kogu tähelepanu tegelikult Valgejõele, Kunda jõele, kus on reaalne potentsiaal," rääkis Teemant.

Viimased aastad kudevaid kalu röövpüüdjate eest kaitsev Kalastajate Selts on seda meelt, et kohalikud elanikud harjuvad taastatud jõesänginga samamoodi nagu kunagi harjuti paisjärvega. Jägala jõe olulisust lõhelistele näitavat ka igasügisene vaatepilt enne Linnamäe paisu, kus kudemisele suunduvat kala püütakse massiliselt välja.

"Kuna see lõik on väga lühike, kus lõhet püüda saab ehk mõnisada meetrit, siis keskkonnaameti andmetel oli väljastatud 80 päevaluba," rääkis Kalastajate Seltsi juhatuse liige Alo Ehasoo.

Linnamäe hüdroelektrijaamas on viimastel aastatel toodetud 5 GWh elektrit, mis võrdub 2100 kodumajapidamise aastase keskmise elektritarbimisega. Eesti Energia vee erikasutusluba kehtib kuni selle aasta lõpuni.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: