Tartu Raatuse koolis hinnatakse kuni kuuenda klassini kõiki aineid ainult mitteeristavas süsteemis. Numbrilise hinde asemel saab õpilane sõnalist tagasisidet ja veerandi lõpus arvestuse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Raatuse kooli direktor Toomas Kink on üks numbriteta hindamise süsteemi eestkõnelejaid. Numbriteta soovitakse hindama hakata näiteks muusikat, kehalist kasvatust ja kunstiõpetust, aga ka inimese- ja ühiskonnaõpetust.

"Loovust on väga raske hinnata. Mõnel inimesel on kaasa antud juba looduse poolt väga võimsad varud ja teisel lapsel ei ole. Kui me hakkame neid kahte võrdlema ja viime selle üle numbrilisse süsteemi, siis tegelikult võib juhtuda see, et see laps, kellel on looduse poolt vähem kaasa antud, hakkabki ennast halvasti tundma. See ei ole ju meie eesmärk," selgitas Kink.

Kuigi Tartu koolijuhid on kokku leppinud, et üheskoos minnakse üle loovainete mitteeristavale hindamisele, on hirmud siiski õhus ja süsteemi ühiste aluste osas veel kokkuleppeid pole.

"Ühest süsteemist teise minek ei tohi kunagi olla liiga tormiliselt ja läbimõtlemata tehtud. Ka meie õpetajad, kui selle süsteemiga alustasime, tunnistasid ise ausalt, et nad tajuvad, et see põhimõte on hea, aga nad ei oska seda teha, sest /.../ näiteks kehalise kasvatuse õpetajad ütlesid, et nemad on tulnud normide ajastust, Tartu Ülikoolis on nad õppinud normidega," rääkis Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk.

Omad piirangud süsteemi kasutamisele seab ka seadus. Lõputunnistusel peab aine nime taha olema kirjutatud siiski numbriline hinne ning sama kehtib ka näiteks kooli vahetamisel. Koolijuhid loodavad, et seadus tuleb plaanitavate muudatustega kaasa.

"Me tegelikult 21. sajandil seame õpilasele, õpetajale ja kogu õppeprotsessile uusi väljakutseid ja uusi ootusi, aga hindamissüsteem ei ole sellega kaasa tulnud. Tõepoolest, see viiepallisüsteem ei toeta õpilase motivatsiooni, ei toeta protsessi kirjeldust," rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Küll aga on ministeeriumis loodud töörühm, mis tegeleb hindamissüsteemi ümbervaatamisega ja kaalub ka loovainete numbriteta hindamise korral lõpphinde nõude kaotamist.