Ministeerium: Eestis ei ole plaanis koolis hindamisest loobuda

Õpilased Tartu Miina Härma gümnaasiumis.
Õpilased Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Tartu põhikoolid otsustasid mõnedes ainetes mitte enam hindeid panna ja võimalik, et sellest võtavad tulevikus eeskuju ka teiste paikade õppeasutused, ei tähenda see Eesti koolides hindamisest loobumist, vaid selle uuele ja koolirõõmu toetavale viisile viimist, ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Liblik rääkis ERRile, et Tartu põhikoolid on nii-öelda ühise mütsi alla asunud ja proovivad hakata rakendama loovainetes niisugust hindamist, mille kaudu laps saaks paremat tagasisidet oma õppimise ja harimise kohta, kui seda võimaldavad numbrid. Selle asemel kavatsetakse üle minna sõnalistele ja kirjeldavatele hinnangutele.

"Teema on üleval juba päris ammu ja seda teevad mitmed koolid üksiküritajatena üle Eesti, Tartu fenomen on lihtsalt selles mõttes hästi tähelepanuväärne, et koolide algatust toetab ka Tartu linnavalitsus, mis tähendab, et ühes omavalitsuses lähevad munitsipaalkoolid üle ühele süsteemile," selgitas ta.

Liblik lisas, et näiteks Peetri põhikool Harjumaal on numbrivaba hindamist rakendanud juba mitukümmend aastat, aga ta on oma vallas ainus omasugune. Nüüd Tartus tekkiv terviklähenemine on aga tema hinnangul väga hea, sest koolid ja lapsevanemad saavad arutada plusse ja miinuseid ning inforuum on ühesugune.

Numbrivaba hindamise puhul on koolid tõstatanud küsimuse, et kui õpilane koolist lahkub või seitsmendasse klassi läheb, peavad muud hindamissüsteemid olema viide palli teisendatud.

"Tekibki vastuolu, et laps on harjunud saama koolist avatud tagasisidet oma edenemise kohta ja siis peame selle kõik ühel hetkel taandama kolmele, neljale, viiele või ka kahele. Siin ühe käega seadus annab, teise käega pisut piirab. See on probleem, mille on koolijuhid tõstatanud," märkis Liblik.

19. sajandist kehtiv süsteem on ajale jalgu jäänud

Ministeeriumiametniku sõnul on juba 19. sajandist kehtiv hindamissüsteem ajale jalgu jäänud, kuid numbrivaba hindamist ei võeta kindlasti lähiaastatel üle Eesti kasutusele.

"Iga uuendus nõuab rakendusaega, arusaama mitte ainult koolides, vaid ka lapsevanemate mõtteviisi muutmist, kes ütlevad, et mis tähendab mingi jutt tunnistusel või õpetaja poolt - tahaks ikka numbrit näha," nentis ta. "Mis aga ei tähenda, et me ei oleks absoluutselt selle teemaga tegelnud".

Liblik märkis, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus, mis küll on hetkel seisma jäänud, on juba esimene samm selles suunas astutud, et hindamine nüüdisaegseks kujundada. "Oleme samme astumas ja see on just koolidelt tulnud ootuste tulemusena," kinnitas ta.

Numbrivaba hindamise idee ei ole uus ning Tartu ülikoolis valmis jaanuaris uuring kuue eduka OECD riigi - Hollandi, Šotimaa, Austraalia, Inglismaa, Rootsi ja Taani hindamissüsteemidest. Neis riikides ei kasutata Libliku sõnul numbrilist hindamist, kuid hinnanguid ja tagasisidet antakse küll.

"Eestis ei ole plaanis hindamisest loobuda, vaid lihtsalt viia uuele viisile, nii et hindamine toetaks koolirõõmu, hoiaks motivatsiooni üleval, et laps tahaks kooli minna ja ei kardaks, et saan jälle kahe, et neid müüte murda. Aga see kõik võtab väga palju aega," tõdes üldharidusosakonna asejuhataja.

Praeguses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et ametlikult on meil viiepallisüsteem, kuid koolidel on vabadus kasutada ka teistsugust hindesüsteemi või ka numbri- ja tähevaba süsteemi ehk sõnalisi informatiivseid kirjeldusi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: