Tegemist on Merkeli esimese visiidiga Venemaale kahe aasta jooksul. Viimati kohtusid Merkel ja Putin oktoobris Saksamaal kõnelustel Ukraina rahuprotsessi üle.

Putin ütles pärast kohtumist antud pressikonverentsil, et Süüria keemiarelvarünnakut tuleb erapooletult uurida, vahendas Reuters.

"Need, kes on süüdi, tuleb leida ja neid tuleb karistada. Kuid seda saab teha alles pärast erapooletut uurimist," sõnas Putin.

"Süüria lahenduse saab leida vaid rahumeelsete vahenditega ning ÜRO egiidi all," lisas ta.

Putini sõnul arutas ta Merkeliga ka hiljutisi Kremli-vastaseid meeleavaldusi Venemaal. Ta ütles, et politsei tegutses meeleavaldusi laiali ajades seaduse raames.

"Venemaa õiguskaitseorganid käituvad palju vaoshoitumalt kui nende kolleegid teistes Euroopa riikides," märkis Putin.

Putin: USA valimistesse sekkumine on kuulujutt

Putinilt küsiti pressikonverentsil väidete kohta, et Moskva on sekkunud USA valimistesse ning võib teha seda ka sügisel Saksamaa valimiste ajal. Putin ütles, et sellised väited on kuulujutt.

"Me ei sekku kunagi teiste riikide poliitilisse ellu ja poliitilistesse protsessidesse ja me ei taha, et keegi sekkuks meie poliitilisse ellu ja välispoliitilistesse protsessidesse," vastas ta.

Putini sõnul on USA väited riigi sisepoliitiliste vaidluste tulemus.

Ta lisas, et välisriigid on püüdnud viimastel aastatel korduvalt sekkuda Venemaa poliitikasse, sealhulgas läbi valitsusväliste organisatsioonide.

Merkel ei karda Venemaa sekkumist valimistesse

Ka kantsler Angela Merkelilt küsiti Venemaa võimaliku sekkumise kohta Saksamaa valimistesse. Merkel ütles, et ta ei ole kartlik inimene ning vastab ebausaldusväärsele informatsioonile faktidega.

"Ma ei ole rahutu inimene, ma võitlen valimistel oma veendumuste alusel," ütles Merkel ja lisas, et sakslased tegelevad otsustavalt igasuguse valeinformatsiooniga.

"Me teame, et küberkuritegevus on rahvusvaheline väljakutse, kuid me eeldame, et Saksa valimised jäävad puutumata," rääkis kantsler.

Merkel ja Putin ei pea vajalikuks uut Ukraina rahulepet

Merkel ütles, et ei näe vajadust uueks Ukraina rahuprotsessi puudutavaks kokkuleppeks. Kantsler lisas, et ei ole rahul kasvavate setsessionistlike suundadega Ukraina idaosas.

"Ettevõtete võõrandamine, transpordiblokaad ja muud probleemid on väga murettekitavad ja selle suuna tagasipööramiseks tuleb teha kõik, mis võimalik," ütles Merkel.

"Muidugi soovime ka Ukraina kontrolli kehtestamist oma piiride üle enne poliitilist lahendust kohalike valimiste läbiviimiseks."

Ka Putin soostus, et praeguseks takerdunud Minski rahuleppele pole alternatiivi, ent kui Merkel ärgitas Vene presidenti rahulepet tagama, siis viimane süüdistas ummikseisus Kiievit.

"Ma arvan, et meil on erimeelsusi, kuid rahvusvaheline poliitika tähendab alati dialoogi otsimist," lausus Merkel pressikonverentsil Sotšis.

Kohtumise eesmärgiks oli keskenduda ettevalmistustele juulis Hamburgis toimuvaks G20 tippkohtumiseks ning mingeid suuri läbimurdeid Ukraina konfliktist tingitud lõhede silumiseks ei oodatud.

Saksa liider on jõuliselt toetanud Euroopa Liidu sanktsioone Venemaa vastu, mis kehtestati seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal ja Kremli-meelsete separatistide toetamisega Ukraina idaosas.

Merkeli sõnul loodab ta sanktsioonide tühistamist, kui tema ja Prantsuse presidendi François Hollande'i 2015. aastal vahendatud rahuplaan lõpuks täidetakse.

Mõlemad liidrid väljendasid vajadust Minski rahuprotsessi järgida, kuigi see on vastastikuste süüdistuste saatel täielikku ummikuse jooksnud.

"Me ei saa mõelda mingist alternatiivist ja me ei peaks sellele mõtlema," märkis Putin.

"On võimatu luua uut plaani, kui varasematel aastatel kavandatud osas ei ole elementaarseidki tulemusi saavutatud," lisas ta.

Merkel palus Putinil kaitsta Tšetšeenia homoseksuaalide õigusi

Merkeli sõnul palus ta kohtumisel Vene presidenti, et ta aitaks kaitsta homoseksuaalide õigusi Tšetšeenias, kust on tulnud teateid nende tagakiusamisest.

Merkel ütles, et kõnelused Putiniga olid konstruktiivsed ning puudutasid laia teemaderingi, teiste seas Süüriat, Ukrainat ja inimõigusi.

"Palusin president Putinil kasutada oma mõju vähemuste kaitsmiseks," ütles kantsler pärast kohtumist ajakirjanikele. Merkel lisas, et soovib "jätkata lahenduste leidmist" üleilmsetele probleemidele, kus oluline roll on ka Venemaal.

Venemaa ja Saksamaa suhteid pingestavad Moskva vastu agressiooni tõttu Ukrainas kehtestatud sanktsioonid. Saksa välisministri Sigmar Gabrieli hiljutise Venemaa-visiidi ajal kinnitas Putin "ühist eesmärki suhete täielikuks normaliseerimiseks ja kõigi raskuste ületamiseks".

Merkel on jõuliselt toetanud EL-i sanktsioone Venemaa vastu seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal ja Moskva toetusega Ukraina idaosa separatistidele. Venemaa on reageerinud muu hulgas põllumajandustoodete impordi peatamisega EL-ist.

Eelmisel nädalal tegi oma esimese ametliku visiidi Venemaale EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini, kes rõhutas, et koostöö kahe osapoole vahel ei ole külmutatud, kuid edusamme on takistanud sügavad erimeelsused mitmel teemal, seal hulgas Ukraina ja Süüria suhtes.

Moskva ja Berliini teatel arutavad Putin ja Merkel kohtumisel kahe riigi suhete hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid, sealhulgas energeetika-, majandus-, ja kultuurikoostööd. Samuti puudutatakse selliseid olulisi rahvusvahelisi küsimusi nagu terroritõrje, olukord Lähis-Idas ja Minski lepete elluviimine Ukraina konflikti lahendamiseks.

Mõtteid vahetatakse ka juulis Hamburgis korraldatava G-20 tippkohtumise üle.

G20 on praegu Venemaa jaoks ainus formaat kohtumisteks maailma juhtriikidega pärast seda, kui Moskva G8-st välja arvati.

Deutsche Welle ütles enne Merkeli visiiti, et "diplomaatiline jääaeg võib läheneda lõpule", kuna Berliin ja Moskva on saatnud tugeva signaali mõlema poole tahtest suhelda.

Kolmapäeval võtab Putin Sotšis vastu Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani.