Esmaspäeval algatas Euroopa Komisjon ametliku uurimise Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit rahvusvahelise ettevõtte Aspen Pharmacare suhtes seoses väidetega, et firma tõstis märkimisväärselt ja põhjendamatult hinda viiel kriitilise tähtsusega vähiravimil, kirjutab Briti ajaleht The Times.

Üleeuroopalise juurdluse puhul on tegu esimese korraga, kui Euroopa Komisjon uurib ravimifirmat kunstliku hinnatõusu asjus.

Juurdlus tuleneb Timesi poolt eelmisel kuul avaldatud väidetest, mille kohaselt tõstis Aspen Pharmacare üle kogu Euroopa agressiivselt hinda pärast seda, kui oli viie ravimi õigused ostnud Briti firmalt Glaxosmithkline (GSK).

Hinnatõusu iseloomustamiseks sobib näiteks ka või see, et leukeemia ravimiseks vajaliku Busulfani pakk tõusis Inglismaal ja Walesis 5,20 naelasterlingi pealt 69,02 naelsterlingi peale - ehk hinnatõus on rohkem kui 1200 protsenti. Samuti leukeemia ravimiseks vaja minev Chlorambucil aga tõusis 8,36 naelalt 42,87 naelani.

Timesi andmetel aga paljastavad e-kirjad ka seda, et kui Aspen soovis kolm aastat tagasi Hispaanias hindu tõsta, arutasid ettevõtte töötajad ka võimalust, et kui tervishoiuametnikud nende hinna tõstmist puudutavatele nõudmistele vastu ei tule, võiks nad oma ravimitagavarad hävitada. Brüsseli ametnikud on kinnitanud, et algatatud juurdluse raames uuritakse ka seda, kas Aspen on hinnatõusu saavutamiseks kasutanud ähvardust ravimite tarnimisest loobuda ja kas mõnes riigis on see ähvardus ka täide viidud.

Komisjoni teade on järjekordne märk kavatsusest ülemaailmselt võidelda kunstlike hinnatõusudega. Sarnaseid samme on Suurbritannias astunud ka sealne konkurentsiamet ning lisaks on koostamisel mitmeid seadusemuudatusi.

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager rõhutas, et olukorras, kus elu päästmiseks või pikendamiseks vajaliku ravimi hind ootamatult ja sadu protsente tõuseb, on tegu asjaoludega, mida Komisjon peab uurima. Aspeni puhul tuleb tema sõnul kontrollida, kas ettevõte on hindu tõstes otseselt rikkunud EL-i konkurentsireegleid.

Kui Aspen süü tõendamist leiab, ootab ettevõtet trahv, mis võib ulatuda 10 protsendini ülemaailmsest aastatulust - Aspeni finantstulemuste kohaselt küündiks see ligi 260 miljoni euroni.

Itaalias on Aspenile juba määratud rohkem kui 6 miljoni euro suurune trahv pärast seda, kui sealne konkurentsiamet leidis, et firma kasutas oma juhtpositsiooni turul ära selleks, et tõsta vähiravimite hindu kuni 1500 protsenti. Aspen on otsuse edasi kaevanud, kuid sarnased juurdlused on praegu juba algatatud ka Hispaanias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Aspen teatas, et neil ei ole hetkel võimalik Euroopa Komisjoni juurdlust detailselt kommenteerida, kuid ettevõte kinnitas oma pühendumist "õiglasele ja avatud konkurentsile nii Euroopa Liidus kui ka üle kogu maailma".

Vähiravimite hinnatõusud algasid pärast seda, kui Aspen ostis 2009. aastal nimetatud ravimite õigused GSK käest. GSK teenis tehingu pealt umbes 2,2 miljardit naelsterlingit ehk ligi 2,6 miljardit eurot.

Inglismaal ja Walesis hindade tõstmiseks õnnestus Aspenil ära kasutada riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) hinnareeglites esinenud seadusauku - nimelt said nad hinna ülempiiri vältida nii, et loobusid ravimite senistest registreeritud tootenimetustest.