Uuring: Nord Stream 2 mõju keskkonnale on väike ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nord Stream 2 loodetakse ehitama asuda 2018. aasta maikuust.

Nord Stream 2 gaasitrass peaks lõplikult paika saama hiljemalt järgmise aasta alguseks, eeldusel et kõik trassiäärsed riigid selle heaks kiidavad. Enim on läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale kulgev gaasitoru pälvinud kriitikat Soomest, Venemaalt ja Eestist, ehkki selle keskkonnamõjud on tellitud hinnangu kohaselt väikesed.

Täielikult Vene ettevõtte Gazprom omanduses olev Nord Stream 2 on kogenud EL-i riikide teravat vastuseisu kui Ida- ja Kesk-Euroopa poliitilist julgeolekut nõrgestav ettevõtmine. Seetõttu ei lubanud ei Balti riigid ega Poola torul läbi oma vete kulgeda ning selle asemel läheb kavandatav trass läbi territoriaalvete, sisenendes üksnes Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa vetesse. Nii Soomes, Rootsis kui Saksamaal on kaalumisel mitu trassivalikut. Trassi rajamisega on seotud 200 ettevõtet 17 riigist.

Kuivõrd trass läheks sisuliselt algse Nord Stream gaasitoru kohalt, on kahe trassi keskkonnamõju võrreldav. Vastvalminud keskkonnamõju hinnangust nähtub, et gaasitoru rajamine häiriks keskkonda - eeskätt hülgeid ja kalu - oma veealuse mürataseme või lenduva settega vähesel kuni ebaolulisel määral, jäädes kõikjal lubatu piiresse. Eesti Natura2000 alade veeuuringu viis läbi Eesti firma Skepast&Puhkim.

Eesti vetele avaldub vähene mõju vaid trassi vettepanekul, kui eemaldatakse kive ja tegevusega vabaneb sete. Kalad hülgavad tegevuspaiga lühiajaliselt, kuni kaheks päevaks, mil ehitustegevus ühes paigas toimub, ent tulevad siis tagasi, väitsid uuringu läbiviijad rahvusvahelisest ehituskonsultatsioonibüroost Ramboll. Kokku kestaksid ehitustööd Eesti veepiiri ääres 37 päeva.

Soomlased muretsevad hüljeste ja müra pärast

Soome keskkonnale oleks ehitustöödel vähene negatiivne mõju kohapealsetele lõhkamistele, mis mõjutavad eeskätt hülgeid, samuti saab suure transpordikoormuse Kotka sadamataristu, mis on üks ehitustööde teeninduspunktidest.

Soomlaste seas tehtud küsitlus näitas, et soomlased muretsevad enim merefauna ja -imetajate pärast, samuti müra ja sette pärast, mida ehitustegevus põhjustab. Samuti pelgavad soomlased ehituse negatiivset mõju turismile ja kalapüügile.

Enim mõjutaks gaasitrassi ehitus Saksamaa veealust keskkonda, järgmisena on tugevam mõju Venemaale. Neis kahes riigis on gaasitrassi ehitusel mõningane mõju taimede ja loomade arvukusele maapinnal, kust gaasijuhe alguse saab.

Asjaolud, millele veel tähelepanu pööratakse, on kasvuhoonegaaside tase, veealused protsessid, mõju Natura2000 aladele ja Läänemere veealusele mitmekesisusele ning ökosüsteemidele.

Kõige pikemalt kulgeks gaasitoru piki Eesti territoriaalvesi. Gaasitoru trass algab Venemaalt kaheksa kilomeetri kaugusel Eesti veepiirist ja kulgeb 8-50 kilomeetri kaugusel Eesti rannikust, jäädes vahemikku 1,5-20 kilomeetrit Eesti vetest.

Keskkonnamõju hindamine käis Espoo konventsiooni kohaselt. Ehkki Venemaa ei ole Espoo konventsiooni ratifitseerinud, järgivad ka nemad Espoo raportit, mis valmis tänavu aprillis. Eesti on keskkonnamõju hinnangu seisukohalt mõjutatud riik, meie vetest gaasitoru läbi ei läheks, sest selleks Eesti arendajatele uuringuluba ei andnud.

Gaasitrassi ei pruugi endiselt tulla

Keskkonnamõju tutvustatakse aprillist juunini kõigis üheksas trassiäärses riigis ning kui keegi vetot ei pane, soovib ettevõte ehitustöödega aasta pärast mais pihta hakata, et 2020. aastaks äritegevusega alustada. Ehitus peaks algama korraga nii Saksamaalt kui Venemaalt, logistilised tugijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Saksamaal.

Trassitorude kokkupanek käib merealusel, mis võtab korraga pardale umbes 90 toru. Sellest piisab kilomeetrise jupi valmisehitamiseks. Päevas jõutaks kokku keevitada kuni kolm kilomeetrit gaasitoru. Üks terasest ja betoonkihiga kaetud 12 meetri pikkune ja 1,4-meetrise läbimõõduga gaasitoru kaalub umbes 24 tonni. Gaasitorude eluiga on vähemalt 50 aastat ning vette lastuna käib nende jälgimine ööpäevaringselt.

Riigid saavad oma seisukohti esitada kuni 30. juunini. Seejärel soovitakse lõplik trass paika panna hiljemalt järgmise aasta alguseks, et õnnestuks maikuust ehitusega alustada. Nord Stream 2 esindajate kinnitusel on nad enim vastasseisu ja pikimaid debatte kogenud Soomes, Venemaal ja Eestis.

Endiselt on õhus variant, et gaasitoru ehituseks luba ei saada. Nord Stream 2 esindajad tõdevad, et sellisel juhul satub hiljemalt 20 aasta möödudes ohtu EL-i energiajulgeolek - ehkki energiavajadus EL-is püsib praegusega võrreldaval tasemel, kahaneb mujalt saadava gaasi import, kuivõrd lähteriikides endis (nt Põhja-Aafrikas) kasvab vajadus gaasi järele. Samas kinnitasid Nord Stream 2 arendajad, et EL on teel gaasivarustuse skeemile, mis tagab gaasivarustuse ka juhul, kui mõni ühendustest ära peaks kukkuma - sellega on tagatud gaasitarne kindlus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: