Aruanne: gaasijuhtme rajamine võib ohustada Soome lahe hülgeid

Keskkonnamõju hindamise aruande (KMH) järgi on gaasijuhtme Nord Stream 2 rajamine ohtlik Soome lahe hüljestele, kes võivad saada kuulmiskahjustusi ja teisi vigastusi.
Reedel esitas keskkonnaministeerium seisukoha Nord Stream 2 projekti KMH aruandele, ehk niinimetatud Espoo aruandele, milles olulisimana on vastuses rõhutatud vajadust vältida negatiivset mõju Soome lahe hülgepopulatsioonidele, teatas ministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Samuti on juhitud tähelepanu sellele, kas projekt on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika põhimõtetega.
KMH aruandest selgub, et Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitustööd, täpsemalt selle käigus tehtavad lõhkamised, võivad põhjustada Soome lahe hüljestele püsivaid kuulmiskahjustusi ning muid vigastusi.
Ekspertide ning avalikustamise käigus esitatud kommentaaridest lähtuvalt rõhutab ministeerium vastuses, et oht mereimetajatele peab olema minimeeritud. Seda enam, et viigerhülge populatsioon on ohus ning vähenev. Sellest johtuvalt ootab ministeerium konkreetseid tegevusi, millega välditakse kahjulikku mõju hülgepopulatsioonile, samuti ka seiretulemusi.
Veel pöörati tähelepanu sellele, kas Nord Stream 2 projekt on kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikaga ning Pariisi kliimaleppega, mille eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla kahe kraadi. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kiiret üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ja suured fossiilkütuste investeeringud võivad takistada selle eesmärgi saavutamist.
Nord Stream 2 maagaasi torujuhtmesüsteem läbib Rootsi, Soome, Saksamaa, Taani ning Venemaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Aprillis 2017 edastasid neli piiriülese KMH konventsiooni kohast päritoluriiki ehk projektile tegevuslubade andjat Eestile kui konventsiooni kohasele mõjutatud riigile kavandatava tegevuse Espoo aruande.
Keskkonnaministeerium korraldas esitatud materjali avalikustamise. 17. aprillist kuni 19. maini toimunud avaliku väljapaneku raames oli kõigil võimalik esitada aruande kohta kommentaare ja ettepanekuid, aruande avalik arutelu toimus 24. mail keskkonnaministeeriumis. Arvamuste esitamise ajal laekus ettepanekuid kokku neli.
Juunis edastas ametlikult Espoo aruande ka projekti viies päritoluriik Taani. Kuigi tegemist on sama aruandega, mille edastasid ülejäänud päritoluriigid, korraldab keskkonnaministeerium ka sellele täiendava avaliku väljapaneku.
Päritoluriikidele edastatud seisukoht, sealhulgas asutuste ning organisatsioonide riigisisene tagasiside, on kättesaadav keskkonnaministeeriumi veebilehel http://www.envir.ee/et/nord-streami-keskkonnamoju-hindamine . Ministeerium on huvitatud ka järgnevatest Nord Stream 2 projektiga seotud arengutest ning tegevustest keskkonnamõju kontekstis.
Allikas: BNS