Liiklussurmade arv Eestis väheneb ning võrreldes kümne aasta tagusega on liikluskultuur Eestis tõesti parem. Kuid arenguruumi meil on. Kõvasti.

Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid iga päev liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liikluseeskirjadest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.

Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika. Varasemate aastatega võrreldes on õnnetusi küll vähem, kuid siiski toimus eelmisel aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja sai vigastada 1429 inimest. Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.

Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutussaarte on täiesti tavaline ja igapäevane nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal reeglina parem. Sõites maanteel kiirusega 90 km/h jääd suurele enamusele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.

Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst. Üldine liikluskultuur ongi seetõttu väga tähtis.

Kuidas siis liikluskultuuri parandada?

Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust – arvan, et meie põhimagistraalidele oleks neid hädasti vaja.

Kindlasti tuleks aga meie maanteede ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega, nii et sealt ei oleks võimalik üle sõita. Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus.

Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde ka liikluspolitsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaks. Hea näide patrullide tõhususest on meie lõunanaabritel lätlastel. Mõned aastad tagasi sõitsin väga tihti Tallinna-Riia liinil ja teinekord kohtasin 130 kilomeetril Iklast Riiani nelja-viite politseipatrulli. Nii oli see pikka aega ja seal hakati korralikumalt sõitma.

Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jäävad mõned keeramised kitsaks, samas seal, kus ruumi palju, ehitatakse teed jälle nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks siin tuua väga palju.

Üks huvitav näide nn liikluse rahustamise kohta, mis tekitab hoopis vastupidise efekti, on Tallinnas Vabaduse puiesteel muusikakeskkooli ees. Sõidad kesklinna poole, kena roheline laine… ja siis kooli ees läheb järjest kolm foori punaseks. Seal iga päev liiklevad juhid teavad lahendust: esimese punase tagant pääsedes vajutatakse gaasipedaal põhja, ületatakse lubatud piirkiirust, sõidetakse veel kollase ja ka punase tulega foorist mööda. Seega on tekitatud suurem oht ja lisaks ka suurem õhusaaste kooli ees.

Bussijuhti ei karistata ilma tõttu

Üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel muidugi ka paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.

Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ning ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiks iga sõidukijuht külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada.

Kusjuures mis bussijuhtidesse puutub, siis vastupidiselt levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui buss liiklusolude tõttu hiljaks jääb, sest turvaliselt kohalejõudmine on prioriteet. Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa. •

Lux Expressi bussijuht Toomas Raid võitis mullu bussijuhtide kutsevõistlused ning tal on ette näidata ka veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistluste 4. koht.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.