Samost: peaministril ei jäänud Mihhail Korbi osas midagi muud üle

Vikerraadio saates "Samost ja Rumm" nentis saatejuht Anvar Samost, et riigihalduse ministri Mihhail Korbi ametist lahkumise osas ei olnud peaministril muud võimalust.
Saatejuht Hannes Rummi sõnul oli Mihhail Korbi NATO mittepooldamise avaldus tööõnnetus, mida aga ajakirjanikud päris kohe ära ei tundnud.
Samosti sõnul ei juhtu seda just väga tihti, et ajakirjanduse tegevuse tulemusel peab minister oma ametist loobuma. "See oli selgelt Lääne Elu ajakirjanike töövõit," arvas Samost.
Samosti sõnul toimus pärast Korbi avalduse jõudmist ajakirjandusse peaminister Jüri Ratase (KE) vestlus Helir-Valdor Seederi (IRL) ja Sven Mikseriga (SDE).
"Oli ka teada, et hiljemalt esmaspäeval annab Reformierakonna fraktsioon riigikogus sisse umbusaldusavalduse Mihhal Korbi vastu," lisas Samost.
"Paratamatult hakkasid doominokivid üksteise peale langema ja mitte mingit valikut Mihhail Korbi osas alles ei jäänud. Jüri Ratas tahtis, et see valitsus jätkaks ja tal oli selleks vaja põhimõtteliselt ministrist loobuda," nentis Samost.
Rumm nõustus, et Jüri Ratas oli sundseisus, sest nii IRL kui ka sotsiaaldemokraadid reageerisid väga jõuliselt, kiirelt ja kaitsesid mõnes mõttes ise ennast.
"Kui Reformierakond ja teised erakonnad tulid välja avaldustega, mis taunisid Korbi käitumist ning Margus Tsahkna ja Sven Mikser olid väga jõuliselt oma avaldustega esinenud, siis oligi Ratas sundseisus," märkis Rumm.
"See kiire ametist vabastamine oli õige asi. Samas toimus üsna tavaline asi, kus keskerakondlased räägivad venekeelses inforuumis üht ja eestikeelses inforuumis teist juttu," nentis Rumm.
Rumm tõdes, et kui vaadata Soome ja Rootsi valitsusi, siis seal on enamus valitsuse liikmeid NATO-sse kuulumise vastu.
"Sealses kultuurikontekstis on see igati normaalne. Tõenäoliselt kui Korbi avaldus oleks tulnud neutraalsele või vaiksele taustale, siis polekski midagi juhtunud," arvas Rumm.
Toimetaja: Marek Kuul