Internet tähendab inimestele ja riikidele eelkõige teenuseid, olgu tegu netipoe või tuumajaama tarkvaraga, teenusepakkujate jaoks tähendab see aga eelkõige kasutaja turvalisuse tagamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse saadik Kenneth Geers koostas NATO tellimusel raamatu Vene-Ukraina sõja küberlahingutest. Alates küberrünnakutest Eestis 2007. aastal on internetilahinguväli laienenud ja keerulisemaks muutunud.

Geersi sõnul peavad NATO sõdurid Balti riikides olema valmis küberrünnakuteks arvutisüsteemide vastu nende tankides, raketisüsteemides ja taskus.

"Küberrünnakute ulatus on suur. Informatsiooni võib varastada, tõkestada või sellega manipuleerida. Ükskõik, kas tegu on tankiga või sotsiaalmeediaga sinu nutitelefonis. NATO sõdurid Balti riikides peavad mõistma, et neid rünnatakse laial rindel, sest nemad on väga olulised tegelased küberruumis," selgitas Geers.

Küberjulgeoleku ekspert Ralph Langner ütles, et harjunud kaitsemeetmed nagu salasõnad või viirusekaitse üksi enam ei aita - see on nagu usk aadrilaskmisse kõikide haiguste vastu keskajal.

Küberkeskkond areneb nii kiiresti, et ohud ja kaitse on pidevas muutumises. Langner ei ole näiteks e-valimiste pooldaja.

"Kübertaristu keskmes on väga tundlik ala, kuhu kuuluvad valimised, tuumaheidutus, mis Eestil puudub, aga teistel riikidel on olemas, samuti elektrivarustus. Selles valdkonnas peab võrgulahenduste kasutamisel palju ettevaatlikum olema kui muudes valdkondades," selgitas ta.

Microsofti turvalisuse spetsialist Paul Nicholas ütles, et küberturvalisus on kuum nagu põrgu eeskoda. Microsoftis on üle ilma sel alal tööl 3500 inimest - see on võrreldav Föderaalse Juurdlusbürooga. Küberturvalisuse globaalne valvekoer tuleb aga alles aretada ja see peab olema sõltumatu. Nicholase sõnul tegelevad küberrünnakutega kümned valitsused.

Tallinnas toimub üheksas NATO küberkaitsekoostöö konverents, millest võtab osa 600 spetsialisti rohkem kui 40 riigist.