"See aeglane majanduskasv, millega me hakkasime harjuma, tuli sellest et põhilistel kaubanduspartneritel, eelkõige Soomel, Venemaal, läks halvasti. Ja nüüd viimastel kvartalitel me oleme täheldanud, et Lätis, Leedus, Soomes, isegi Venemaal läheb paremini. Kui põhilistel partneritel läheb paremini, siis see peab kuidagi positiivselt mõjutama. Ja see tekitab järjekordselt siia huvi investeerida, mis on ka hakanud kasvama," ütles Hansson.

Hansson rõõmustas, et majanduskasv baseerub jälle välisnõudlusel. "Me oleme väike, avatud majandus, me sõltume ekspordist. Me oleme oodanud naabrite taastumist ja see on hea. Eile läks halvasti, täna läheb hästi. Kunagi ei saa välistada, et homme jälle ei lähe halvasti. Me oleme selles mõttes volatiivses keskkonnas," lausus Hansson.

Ülekuumenemise ohtu peab keskpanga president aga järjest reaalsemaks. "See oht on järjest reaalsem. Väga paljud ilmselt vaatavad nendele numbritele otsa ja ütlevad, et nüüd on päris selge, et on pigem selline mõõdukas ülekuumenemise oht. Ja siin on kindlasti sõnum valitsusele, et nende plaanid tekitada eelarve puudujääki, et seda võiks küll meie meelest edasi lükata ja mitte hakata tagant stimuleerima," leidis ta.

Hansson ütles, et eelarve defitsiiti laskmiseks on ka argumendid otsas. "Kui me vaatame tööturu näitajaid, kus tööpuudus on madal, kus majandus kasvab lõpuks väga kiiresti. Need argumendid on meie meelest kõik nüüd kadunud," sõnas Hansson.

Hanssoni sõnul ei tasu oodata buumiaegseid kasvunumbreid. "Meie arvates selline number on pigem hea," ütles ta.

Ta ütles veel, et aastas tervikuna ta 4,4 protsendilist majanduskasvu ei ootaks, aga üle kolme võib oodata küll.