Samuti vastati projekti koostamise ajal sageli eitavalt ajakirjanike taotlustele, mis puudutasid ligipääsu eurosaadikute reisi-, büroo- ja muude kulude dokumentatsioonile. Keeldavat vastust põhjendati sageli isikuandmete kaitse või liigse administratiivse koormatusega, vahendas EUobserver. (Pikemalt saab ajakirjandusprojekti kohta lugeda SIIT.)

Uuringute tulemusena 28 liikmesriigis leidsid ajakirjanikud vähemalt 42 juhtumit, kus eurosaadikud maksavad oma koduriigis asuva büroo eest renti kas oma erakonnale või siis lausa iseendale.

249 juhul aga teatasid eurosaadikud vastuseks, et neil kas pole koduriigis oma bürood, nad keeldusid selle aadressi ütlemast või ei õnnestunud selle büroo asukohta muul põhjusel välja selgitada.

Kõige problemaatilisemaks asjaoluks on aga see, et Euroopa Parlament reaalselt ei auditeeri seda, kuidas eurosaadikud nimetatud sihtotstarbelisi toetusi kasutavad ning seetõttu pole olemas ka ülevaatlikku dokumentatsiooni. Europarlament ei monitoori seega seda, kas eurosaadikutel on üleüldse koduriigis büroo või kas selle ülalpidamiseks mõeldud raha otstarbekalt kasutatakse.

Seega tuli projekti ajakirjanikel võtta ette enneolematu uurimustöö ja asuda selgitama, kuidas 748 eurosaadikut (kolm kohta on hetkel täitmata - Toim.) oma kodumaiste büroode jaoks mõeldud raha kasutavad. Analüüsiti nii eurosaadikute poolt antud vastuseid kui ka näiteks europarlamendilt saadud dokumente, kinnisturegistreid ja muid allikaid.

Praeguseks on vaid 133 eurosaadikut vastanud, kui palju nad kulutavad koduriigis asuva büroo peale ning vaid 53 rahvaesindajat on nõustunud jagama ajakirjanikega ka vastavaid dokumente.

Kodumaine büroo asub mõnikord eurosaadiku kodus või erakonna kontoris

Iga Euroopa Parlamendi saadik saab kuupalka 8484 eurot. Eurosaadikut abistavate kontoriametnike ehk kaastöötajate palkamiseks on ette nähtud 24 164 eurot. Tööperioodi ajal saab eurosaadik ka igapäevaselt päevaraha 307 eurot.

Lisaks eelnevale saab iga eurosaadik iga kuu 4342 eurot, mida kutsutakse üldkulude hüvitiseks ehk General Expenditure Allowance (GEA) ja mille eesmärgiks on lihtsustada eurosaadiku kontakte EL-i kodanikega. Hüvitis on mõeldud kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise kulud, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud. Sellest rahast peakski eurosaadik muuhulgas pidama ülal ka oma koduriigis asuvat bürood ja see oli ka hüvitis, mille kasutamist käesoleva projekti raames uuriti.

Uuringu tulemusena tuli välja, et ka eurosaadikutel endil on üsna erinevaid arvamusi selle kohta, mille peale GEA-hüvitist saab kasutada.

Mõni eurosaadik väitis, et kulutab kogu summa iga kuu kontoritarvetele, internetiühenduse eest tasumisele ja teistele tööga seotud kuludele. Mõned kasutasid seda külaliste reisikulude katteks, heategevuseks ning isegi koduparteile maksete tegemiseks.

Ka koduriikides asuvate büroode rendikulude asjus on kerkinud esile hulgaliselt küsimusi. Näiteks ainuüksi Saksamaalt oli kaheksa eurosaadikut, kelle koduriigis asuva büroopinna omanikuks on nad ise.

Üks sellistest eurosaadikutest on näiteks europarlamendi kõige suurema fraktsiooni ehk paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni esimees Manfred Weber. Tema koduriigi büroo asub nimelt tema kodus väikses Baierimaa külas, eemal liidumaa rahvarohketest asulatest. Weber jättis ajakirjanike selleteemalistele päringutele vastamata.

Mõnikord tuleb esile ka seda, et eurosaadik üürib kodumaal büroopinda oma erakonnalt. Selliseid eurosaadikuid on praeguseks tuvastatud 38.

Kuid suur osa juhtumitest on sellised, kus üldkulude hüvitiste kasutamise viis jääb üldse selgusetuks.

Hulk eurosaadikuid keeldus näiteks ütlemast, kus nende kodumaine büroo asub ning vähemalt kolme riigi puhul ei suutnud ka Euroopa Parlament ega kohalikud esindused tuvastada, kus sellised bürood asuvad. Ühe riigi puhul tuli välja, et väidetavad aadressid olid reaalsuses vananenud.

Mitmes liikmesriigis oli ajakirjanikel tõsiseid probleeme eurosaadikutelt teemat puudutavate vastuste saamisega - tulemust ei andnud ei korduv e-kirjade saatmine ega helistamine. Kõige drastilisemaks juhtumiks oli Poola, kus kõik riigist valitud 51 eurosaadikut keeldusid ajakirjanikele üldkulude hüvitise teemal vastuste andmisest.

Reeglid on ebamäärased ja nende täitmist tegelikkuses ei kontrollita

Euroopa Parlamendi kinnitusel võivad eurosaadikud üürida kontoriruume oma koduparteilt - kui teatavad tingimused on täidetud. Samas pole need tingimused osa mingitest kindlatest reeglitest, vaid neid võib käsitleda kui mitteametlikke juhiseid ning nende täitmist reaalsuses ei jälgita.

Reeglite või siis juhiste kohaselt ei tohi eurosaadikud kasutada üldkulude hüvitist oma koduerakonna finantseerimiseks või isiklikeks kuludeks. Pigem on hüvitis mõeldud "katma kulusid, mis on otseselt seotud rahvasaadiku parlamentaarse mandaadi täitmisega".

Euroopa Parlamendi poolt toetatud koduriigis asuvate büroode asjus on aga kirjas, et nimetatud ruumid peavad olema ainult eurosaadiku parlamentaarse tegevuse täitmiseks. Ehk nimetatud büroo peab olema selgelt eraldatud muudest samas hoones asuvatest kontoritest ning olema ka selgelt märgistatud kui Euroopa Parlamendi tööga seotud büroo. See tähendab ka seda, et mingeid muid eesmärke ei tohi see büroo täita.

"Bürooruumide üürimine on osa kuludest, mis on üldkulude hüvitisega kaetud. Tegemist on kindla ette nähtud summaga ja põhimõtteliselt seda Euroopa Parlamendi poolt ei kontrollita," selgitas Euroopa Parlamendi pressiesindaja Marjory Van Den Broeke.

"Eurosaadik võib tõepoolest rentida oma koduparteilt kontoriruume, kui teatavad tingimused on täidetud ja üür vastab turuhinnale, selleks, et välistada oma kodupartei kaudset finantseerimist," lisas ta täpsustuseks.

Paraku pole Euroopa Parlamendil kuidagi võimalik teada, kas nendest põhimõtetest ka tegelikult kinni peetakse. "See, et tegu on kindlalt ette nähtud summaga, tähendab ka, et eurosaadikud ei pea esitama mingeid arveid või muid kuludokumente. See tähendab ka seda, et Euroopa Parlamendi administratsioon ei oma mingit informatsiooni eurosaadikute poolt kasutatavate büroode kohta."

Samuti pole paigas kontrollmehhanismi, mis tagaks, et eurosaadikud kulutamata jäänud hüvitise europarlamendile tagasi kannaksid. Alates 2010. aastast on kasutamata raha tagasi andnud vaid kuni paarkümmend Euroopa Parlamendi liiget.

Alles aprillis hääletas europarlament maha seadusemuudatuste eelnõu, millega oleks kehtestatud üldkulude hüvitise kasutamisse läbipaistvust ja rakendatud juhuslikke kontrolle eesmärgipärases kasutamises veendumiseks.

Euroopa Parlamendi kinnitusel on töö reeglite reformimiseks juba käimas

Euroopa Parlament teatas pressiteates kommentaariks, et europarlamendi büroo on juba koostamas töögruppi, mille ülesandeks on koostöös poliitiliste fraktsioonidega vaadata üle üldkulude hüvitise kasutamiseks sobite kulude nimekiri ning muuta süsteem selgemaks.

"Pärast minu valimist Euroopa Parlamendi presidendiks, palusid ma kompetentsetel osapooltel vaadata üle reeglid, mis puudutavad üldkulude hüvitisi, ja teha seda eesmärgiga muuta selgemaks nende kasutamise põhiprintsiibid. Reform on ka vastuseks plenaaril tehtud üleskutsetele, mis võeti vastu 5. aprilli resolutsioonis ja milles sooviti peasekretärilt (Klaus Welle- Toim.) esitada büroole täpsem nimekiri kuludest, mida saab katta üldkulude hüvitisega," kommenteeris Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani.

15. mail esitaski peasekretär Welle europarlamendi büroole reformieelnõu, kuhu on lisatud ka kulud, mida ei saa üldkulude hüvitise rahaga katta. Samuti on eelnõus nähtud ette viisid, kuidas finantsauditi tegijatel õnnestuks kuludest paremat ülevaadet saada, ja selgemad juhised, kuidas ka eurosaadikud saavad hüvitist kõiki reegleid täites kasutada. Üheks soovituseks on näiteks see, et eurosaadik võiks üldkulude hüvitise jaoks avada ka eraldi arvelduskonto.

Uute reeglitega tegelev töögrupp pannakse kokku europarlamendi büroo järgmisel istungil 12. juunil.