Sanktsioonide karmistamine sisaldub seadusmuudatuses, mis näeb ette ka surve suurendamist Iraanile. Seda toetas 97 senaatorit ja vastu oli kaks.

Seadusmuudatus vajab veel lõplikku hääletust senatis ja esindajatekojas.

Sanktsioonid on reageering Venemaa mitmesugustele ebaseaduslikele tegevustele, sealhulgas Krimmi annekteerimisele, sõjalisele sekkumisele Ida-Ukrainas ja sõjalisele osalemisele Süüria konfliktis, samuti püüetele sekkuda ja mõjutada 2016. aasta USA presidendivalimisi.

Välisminister Rex Tillerson on hoiatanud seadusandjaid, et USA-Vene suhted on kõigi aegade sügavaimas madalseisus ja halvenevad üha. Samas on välisminister manitsenud hoidumast sammudest, mis võiksid sulgeda kahe riigi paljutõotavad suhtluskanalid.

Sanktsioonid on suunatud eelkõige Vene energiatööstusele.

Uued sanktsioonid kehtestatakse "korrumpeerunud Vene tegijatele", "kes on seotud tõsiste inimõigusrikkumistega", samuti venelastele, kes varustavad Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi relvadega või kes on seotud küberrünnakutega.

Uued sanktsioonid kiideti heaks ka Iraanile. Senaatorite sõnul on seaduse eesmärk panna Teheran maksma "jätkuva toetuse eest terrorismile".

"Presidendi igasugune mõte, et ta võib ise tühistada sanktsioone ükskõik millisel põhjusel, purustatakse selle seadusega," ütles demokraadist senaator Chuck Schumer enne hääletust.