Mihkelson: Euroopa võiks hoopis mõelda Nord Stream 2 sobilikkuse peale
USA uued sanktsioonid Venemaa vastu võivad kahjustada ka Euroopa Liidu ärihuve, mistõttu valmistub Brüssel võimalikeks vastusammudeks. Teiste seas võivad uute sanktsioonide tõttu kannatada gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega seotud ettevõtted.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võiksid aga ka Euroopa poliitikud mõelda, kas Nord Stream 2 on kooskõlas sanktsioonipoliitikaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
USA kongressi esindajatekoda hääletab teisipäeval seaduse üle, millega kehtestatakse uued sanktsioonid Venemaale, Iraanile ja Põhja-Koreale. Euroopa Liidu arvates kahjustavad aga laiaulatuslikud sanktsioonid Venemaale Euroopa ettevõtteid ning kui USA läheb seadusega edasi, siis plaanib Euroopa Liit Financial Times'i andmetel kehtestada vastumeetmeid.
Välisminister Sven Mikser ei tahtnud spekuleerida, mida need endast kujutada võiksid, kuid rõhutas, et sanktsioonide kehtestamine peab olema ühtne.
"Siiamaani on Ameerika Ühendriigid oma sanktsioone kehtestades pidanud silmas ka Euroopa legitiimseid huve. Et on selge, et sanktsioonid on tõhusad ja toimivad ainult siis, kui nad sanktsioneeritavat mõjutavad tugevamalt kui nad kahjustavad sanktsioneerijat ennast või tema lähedasi liitlasi ja partnereid," selgitas ta.
Mikser lisas, et loodetavasti ei tekita see küsimus Euroopa Liidu ja USA vahel kestvaid pingeid. Tema sõnul on veel aega sanktsioonide kehtestamist kooskõlastada ning Eestil võib siin eesistujariigina olla oluline roll.
Kui aga kokkuleppele siiski ei jõuta, võivad USA uued sankstioonid kahjustada Euroopa transpordi-, kaevandus- ja finantssektorit. Kõige suurema löögi alla satuksid aga energeetikaettevõtted, nende hulgas Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitusega seotud ettevõtted.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul võiksid ka Euroopa poliitikud mõelda, kas Nord Stream 2 planeerimine on ikka kooskõlas sanktsioonipoliitikaga.
"Nord Stream 2 on ka poliitilise projektina selgelt mõeldud gaasitarnete möödajuhtimiseks Ukrainast Euroopa suunal. Siin on nagu nii Euroopa mitmete suuriikide kui ka kindlasti suurfirmade huvid energeetikasektoris olnud veidi kõrgemal kui see poliitiline tahe Venemaa vastutusele võtta," nentis ta.
Mihkelson lisas, et USA-le meeldib aeg-ajalt Euroopale meelde tuletada, et liigne energiasõltuvus Venemaast on poliitiliste riskidega.
"Ühendriikide sanktsioonid on olnud alati veidi kangema kraadiga kui Euroopa Liidu omad, aga ei saa muidugi ka välistada seda, et Ühendriikide huvi on võib-olla ka oma energiaekspordile leida paremat turgu," märkis Mihkelson.
Toimetaja: Laur Viirand