Teisipäeval peaks USA esindajatekoda hääletama eelnõu üle, mis puudutab Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea vastu kehtestatavaid uusi sanktsioone. Eelnõu varasema versiooni kiitis USA senat ülekaaluka ja parteiülese häälteenamusega heaks juba juunis ning laupäeval jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele ka esindajatekoja saadikud mõlemast suurparteist. Kui USA meedias kirjutati varem, et vabariiklasest president Donald Trump võib eelnõu suhtes vetot kasutada, siis pühapäeval andis Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders mõista, et administratsioon toetab eelnõu uut sõnastust ja Venemaa suhtes karmima hoiaku võtmist ning et president Trumpil on kavas eelnõule oma allkiri anda.

Venemaa-vastaste sanktsioonide lisamise ja karmistamise eesmärgiks on karistada Moskvat USA presidendivalimistesse sekkumise eest ning seda sammu toetavad nii demokraatidest kui ka vabariiklasest rahvasaadikud.

Brüsselis on aga tekkinud mure, et uued USA sanktsioonid Venemaa vastu annavad löögi ka Euroopa energeetikafirmadele.

Financial Timesi andmetel on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsunud kolmapäevaks volinikud kokku ja soovib saada ülevaadet, kuidas peaks EL reageerima, kui USA uued Vene-sanktsioonid ka Euroopa ettevõtteid kahjustavad.

Ajaleht on tutvunud ka koosolekuks ette valmistatud memoga, mille kohaselt peaks Brüssel olema valmis reageerima "päevade jooksul", kui USA võtab Venemaa-vastased meetmed kasutusele "ilma EL-i mureküsimusi arvesse võtmata".

Dokumendis on kirjas, et Brüsseli esmaseks eesmärgiks on saada Trumpi administratsioonilt "avalik või kirjalik kinnitus", et uusi sanktsioone ei rakendata viisil, mis kahjustab EL-i huve.

Teiste variantidena on memos mainitud ka võimalust, et EL-i seaduste abil takistatakse USA sanktsioonide "tunnistamine või jõustamine" Euroopas, või seda, et valmistatakse ette "Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega kooskõlas olevad kättemaksumeetmed".

Euroopa Komisjon teatas juba laupäeval, et EL on mures USA uute Vene-sanktsioonide "võimalike soovimatute tagajärgede" pärast ning kutsus Washingtoni üles edasisi samme oma G7 partneritega koordineerima.

Saksamaa on juba varem öelnud, et kui USA sanktsioonid tabavad näiteks Nord Stream 2 ehitavaid Saksa firmasid, võib Berliin olla sunnitud vastusamme astuma.