Naabrite hea käekäik toetab Eesti majanduskasvu

Maailma majanduskasv on stabiilne, ent aeglustuv. Eestil läheb aga hästi siis, kui ka naabritel läheb hästi. Eesti majanduskasvu ohuteguriks on suured tööjõukulud ja jätkuv palgakasvusurve, selgub statistikaameti makromajanduse ja palgaturu ülevaatest.
Maailma majanduskasv on endiselt stabiilne, ent aeglustuv. Hiina majanduskasv on endiselt 7-8 protsenti, ent ka see on aasta-aastalt aeglustuv, Venemaa majanduskasv on nullilähedane.
Iseäranis aeglustus rahvusvaheline kaubandus ja kasvas töötus arenenud maailmas. Kogu maailma iseloomustab kasvav riigivõlg. Praegu on see 63 protsenti.
EL-is on üldine majanduskasv olnud küllaltki stabiilne, kuigi aasta jooksul pisut tõusutrendis ja positiivne.
2015. aasta oli Eesti majandusele allapoole suunaga ning 2016. aastal see trend jätkus, ent 2016. aasta teises pooles hakkas majandus taas hoogsamalt kasvama. Sama trend iseloomustab ka Lätit-Leedut.
Kui Soome oli 2015. aastal kerges majanduslanguses, siis nüüd on see taas tõusuteel.
Naabritel mingu hästi
Soome ja Rootsi käekäigust sõltub ka Eesti käekäik, mistõttu tuleb pöialt hoida, et naabritel hästi läheks.
Eesti hakkab EL-i keskmisele majanduskasvule jõudsalt lähenema, Soome majanduskasv on seni olnud EL-i keskmisest kõrgem, ent hakkab langema keskmise suunas.
Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel vedanud sisetarbimine. Ka valitsussektori tarbimine mõjutas mõningal määral SKP kasvu.
Investeeringud erasektoris on viimastel aastatel olnud tagasihoidlikud. Kuigi möödunud aastal kasvasid investeeringud lausa 16 protsenti, eelnes sellele väga madala tasemega investeerimistegevus.
Kulukaubad (eluiga kuni üks aasta) ja teenused on peamised, mis Eesti kodumajapidamiste tarbimist veavad.
Peamised tarbimiskulud lähevad toidukaupadele ja eluasemele. Alkoholi ja tubakatoodete ehk aktsiisikaupade ostmine oli Eestis möödunud aastal jätkuvas languses.
Kui ettevõtted investeerivad, läheb majandusel hästi. Investeeriti palju IT-sse ja transpordivahenditesse, esimeses sektoris kasvas investeerimine ka masinatesse-seadmetesse ja hoonetesse-rajatistesse.
Ekspordi osakaal Eesti SKP-s on hakkanud taas kasvama. Samas liiguvad eksport-import meil käsikäes - kui tuuakse palju sisse, siis viiakse ka palju välja.
Eratarbimise kõrval on hakanud majandus kasvama ka töötleva tööstuse najal - see sektor panustas SKP-sse kõige rohkem (üheksa protsenti). Kaubanduse osakaal on suur, ent selle panus SKP-sse mitte nii mahukas.
Töötleval tööstusel läheb paremini ja sektor on ka tuleviku suhtes optimistlikum.
Tööjõukulud on suured
Ohumärgiks on aga kõrged tööjõukulud ja palgakasvusurve.
Keskmine brutokuupalga kasv on viimase kuue aasta jooksul (alates 2011. aastast) püsinud stabiilsena, kiirenes aga 2016. aasta teises pooles (7,6 protsenti). Aasta kasv oli 5,7 protsenti, kõige madalam brutokuupalga kasv oli tänavu esimeses kvartalis, täpsemini - kuupalk isegi pisut langes, ent see on esimeses kvartalis tavapärane.
Tänavu esimeses kvartalis oli kõige kõrgem brutokuupalk info- ja side- ning finants- ja kindlustustegevuses ning välisosalusega ettevõtluses.
Aasta alguses tõusnud miinimumpalk mõjutas enim brutokuupalga tõusu sektorites, kus enim inimesi saabki miinimumpalka. Seni püsis miinimumpalk neli aastat samal tasemel ja moodustas kolmandiku keskmisest tasemest, siis nüüdseks on see 37-38 protsenti keskmisest palgast (praegu 1153 eurot).
Kõige kõrgem on miinimumpalk Luksemburgis, kõige madalam Bulgaarias ja Rumeenias. Kõigis riikides aga miinimumpalka kehtestatud pole.
Eestis on keskmised tööjõukulud tunnis (pisut üle kümne euro) moodustavad kaks kolmandikku EL-i keskmisest.
Sooline palgalõhe on kõige kõrgem mäetööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses, ent on langenud kolmandat aastat järjest. Kõige väiksem on sooline palgalõhe aladel, kus makstakse peamiselt miinimumilähedast palka, sest seal on kõigi palgad ühetasaselt väikesed.
Kõige väiksem on sooline palgalõhe kohalikes omavalitsustes, kus palgad ongi väikesed, ja kõige suurem välisomanikuga eraettevõtluses.
Kõige väiksem on palgalõhe Rapla- ja Põlvamaal, kõige suurem Ida-Virumaal, kus asub mäetööstus.
Iga neljas vaba ametikoht asub avalikus sektoris, enim on neid avalikus sektoris saartel ja Valgamaal.
Toimetaja: Merilin Pärli