Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse viie, kuue protsendi piiresse.

"Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi seitsme protsendi piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi viie protsedi piiresse," täpsustas Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3 protsenti, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3 protsenti.

"Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot," märkis Vaikmets.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut, täpsustas statistikaamet.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et 6,2-protsendine palgakasv oli prognoositav, sest ühelt poolt tõstis palka eelmise aasta kõrge inflatsioon ning teisalt suurendas avalik sektor mitmete töötajate kategooriate palku sellel aastal.

Eamets kordas ka varasemat prognoosi, et sel aastal veab palgakasvu avalik sektor – riigisektoris kasvasid palgad 6,6 protsenti, erasektoris 6 protsenti. Avalikus halduses ehk riigi valitsemises oli palgakasv aastaga 7,3 protsenti.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. "Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot)," lisas juhtivanalüütik.

Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). "Samas on ka neis valdkondades näha ligi nelja-protsendine palgakasvu," lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4 protsenti) ning põllumajandussektoris (11,2 protsenti).

Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, mida on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17 protsenti töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on kuue protsendi võrra kõrgem kui aasta varem.

"Mediaanpalga kasvu puhul paistab silma sama trend nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes," ütles Vaikmets.

Luminori ökonomist Lenno Uusküla prognoosib, et palkade ostujõud sel aastal kasvab. "Keskmise palga kasv ületab hinnatõusu 2,2 protsendi võrra. Sel aastal maksuvaba miinimumi kehtima hakkamisel kõigile tõusis keskmise palga teenija netosissetulek ja seepärast on ostujõud sel aastal märkimisväärselt kõrgem eelmise aasta tasemest," kommenteeris Uusküla, lisades, et maksuvaba miinimumi muutus ei tõsta sissetulekuid väiksemapalgalistel.

"Üle mediaanpalga saajatel kulus aasta esimestel kuudel lisaraha kõrgete kütte- ja elektriarvetele, kuid need said tänu lisarahale makstud. Vaikselt on aga lisaraha jõudmas üdisesse tarbimisse ja veidi pere eelarvete pingeid leevendamas," lausus Uusküla.