Elering viib Tallinnas Mustamäel elektriliinid maa alla ({{commentsTotal}})

{{1499838360000 | amCalendar}}

Tallinnas Mustamäel algas Eleringi Veskimetsa-Järve 110-kilovoldise elektri õhuliini ja mastide demonteerimine, mille tulemusel vabanevad akende taga kulgevast kõrgepingeliinist Mustamäel Siili tänava elanikud ja ümberkaudsed piirkonnad.

Tegemist on osaga Eleringi suuremast projektist, millega Tallinna tiheasustusega alad vabanevad järk-järgult oma eluea lõpetanud kõrgepingeliinidest.

Kaabelliinide rajamine õhuliinide asemele annab võimaluse kasutada liinikaitsevööndite alt vabanevat maad linlaste elukeskkonda parandavateks ettevõtmisteks.

Lisaks Siili tänavale saab linn liinikoridoride võrra puhtamaks Tammsaare, Kadaka, Mustamäe, Nõmme, Retke ja Rahumäe teel, samuti Sõpruse puiesteel ja Elektroni tänaval.

Veskimetsa-Järve 110-kilovoldise liini asemele rajatud uus 6,2 kilomeetri pikkune Veskimetsa-Järve kaabelliin kulgeb mööda Kadaka, Ehitajate, Vilde ja Sütiste teed ning Tervise tänavat. Tööde maksumus oli ligikaudu 2,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Ohutuse tõstmiseks ja visuaalse reostuse vähendamiseks tehtavate tööde käigus ehitab Elering lähemate aastate jooksul välja kokku mitmekümne kilomeetri ulatuses uusi kaabelliine.

2015. aastal valmisid Järve-Endla ja Veskimetsa-Endla maakaabelliinid. Tuleval aastal paigaldatakse Mustamäe ja Haabersti piirkonnas Harku- Veskimetsa ja Veskimetsa- Kopli liinide maakaablid ning Harku-Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka maakaabelliinid. Põhja-Tallinnas Kopli ja Paljassaare piirkonnas valmivad uued maakaabelliinid praeguse kava kohaselt 2020. aastal.

Tudengid pakkusid lahendusi liinialuse maa kasutamiseks

Õhuliinide ohutusvööndi alla jäänud maa, mis läbib elamupiirkondi ja avalikke alasid, kuulub enamjaolt Tallinna linnale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koos Eesti kunstiakadeemia urbanistika õppetooli tudengitega otsib Elering võimalikke lahendusi liinialuse maa-ala kasutamiseks ning eelmise aasta sügisel pakkusidki tudengid välja juba kogu kõnealust ala hõlmavad terviklahendused.

"Andsime tudengitele vabad käed. Väga üldistavalt võib võib-olla välja tuua, et enamikust töödest jooksis läbi kaks põhiteemat. Üks puudutas liikuvust ja ühendusi, nähti ette ikka seda lineaarset ala teatava kergliiklusteena või näiteks trammiteena näiteks, mis jätkub Kopli trammiliini jätkuna. Teiseks väga oluliseks teemaks toodigi välja avalik ruum ja kvaliteetse avaliku ruumina seda ala siis ka nähti - kas ta siis on lineaarpark või erineva hierarhiaga avalike ruumide võrgustik, see juba varieerus," selgitas EKA külalisdirektor, urbanist ja maastikuarhitekt Kaia Kuldkepp.

Tallinna linnaarhitekti Endrik Männi sõnul on linn Eleringi pakkumisest ja koostööst EKA-ga huvitatud. Mänd on seisukohal, et liinialade renoveerimisel lähtutakse avaliku huvi ja looduse kooskõlast ning tulevikus loodetakse see ala just kergliiklusteede ja parkidega sisustada.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Jan Enriko Laidsalu



Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: