Mikser: Türgi tõukamine EL-ist eemale pole kellegi huvides

{{1500394200000 | amCalendar}}

Välisminister Sven Mikser kinnitas visiidil Ankarasse, et Eesti ja Türgi suhted on head ning Eesti soovib kaasa aidata Euroopa Liidu ja Türgi dialoogi jätkumisele. Mikseri sõnul on ei soovi enamik EL-i otsustajatest ust Türgi ees kinni lüüa, sest tegemist on tähtsa partneriga.

Mikser kohtus Ankaras peaminister Binali Yıldırımi, välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ja parlamendi esimehe İsmail Kahramaniga.

Mikser rõhutas visiidil, et Türgi peab järgima õigusriigi põhimõtteid, eriti ajal mil Türgi opositsioon on teravalt asunud kritiseerima otsust pikendada taas riigis kehtivat eriolukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"President Erdogan varjab end eriolukorra taha ning ta pööras Fetullah Güleni liikumise riigipöördekatse võimaluseks. Ta muutis eriolukorra autoritaarseks režiimiks. Seepärast me arvame, et eriolukord peab lõppema, sest selle kehtestamine ei ole vajalik, vaid tegu on ainult valitseva partei tahtega," ütles opositsioonipoliitik Aytug Atici.

Lisaks Türgi opositsioonile on ka Euroopa riikide liidrid olnud kriitilised Türgis toimuvate inimõiguste rikkumiste ja eriolukorra pikendamise suhtes.

Mikseri kinnitusel rääkis ta kohtumisel Türgi liidritega nii sellest, mis EL-i ja Türgit ühendab kui ka sellest, mis takistab Türgi teed EL-i suunas.

"Türgi on täna EL-i kandidaatriigi staatuses ja mõistagi on EL-il kandidaatidele väga kõrged ootused ja nõudmised, muu hulgas selles osas, mis puudutab inimõigusi, õigusriiklust ja demokraatiat. On selge, et pärast vägivaldse riigipöörde katset võimud võtavad kasutusele meetmeid selleks, et võtta vastutusele riigipöördekatses osalenud, aga mõistagi tuleb lähtuda siin individuaalse vastutuse põhimõttest ja loomulikult, pidevalt pikendades eriolukorda, on väga raske positiivselt edeneda justnimelt õigusriikluse ja demokraatia osas," selgitas Mikser.

Austria välisminister ütles esmaspäeval, et Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga tuleks üldse katkestada. Mikseri sõnul enamik EL-i otsustajatest ja poliitikakujundajatest sellisel arvamusel pole.

"Türgi on erakordselt oluline partner, seda nii rändeküsimuses, aga kindlasti ka laiemalt regiooni julgeolekut vaadates, arvestades, mis toimub Iraagis, Süürias. Nii et Türgil on väga oluline roll ka EL-i julgeolekus tulevikus, ükskõik milline saab olema suhe EL-i ja Türgi vahel," rääkis minister "Aktuaalsele kaamerale".

"Aga samal ajal on selge, et selleks, et püsida kandidaatriigi staatuses, tuleb vastata Kopenhaageni kriteeriumitele. Kindlasti nähtavas tulevikus ka Euroopa Komisjonilt sellekohane hinnang tuleb. On selge, et erinevatel EL-i liikmesriikidel on ka oma rahvuslikud huvid ja mured ja on neid, kes on traditsiooniliselt kriitilisemad ja valjuhäälsemad, aga suur enamus EL-i liikmesriikidest siiski üritab hoida konstruktiivset joont ja mitte n-ö köit läbi raiuda. Seda on võimalik teha igal ajahetkel, aga Türgit EL-ist ka eemale tõugata ei ole kellegi huvides," lisas ta.

Eesti püüab aidata suhteid parandada

Mikser kinnitas, et Eesti püüab EL-i Nõukogu eesistumise ajal panustada EL-i ja Türgi suhete parandamisse.

"Toetame Euroopa Liidu avatud dialoogi Türgiga, kellega EL-il on mitmed ühishuvid – rändelepe, majandus, terrorismivastane koostöö, tolliliit," ütles Mikser.

"Tugev koostöö EL-i ja Türgi vahel on vajalik ühiste väljakutsete ületamiseks," märkis ta.

Välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu laienemispoliitika põhineb selgetel kriteeriumidel ja EL ootab kõigilt kandidaatidelt, sealhulgas Türgilt, euroopalike standardite järgimist demokraatia ja õigusriikluse edendamisel.

Mikser avaldas tunnustust Türgi panuse eest rändeküsimuse lahendamisel. "ELi-Türgi rändeleppe täitmine on Euroopa rändekriisi lahendamisel väga oluline ning tunnustame Türgit 3,2 miljoni põgeniku võõrustamise eest," ütles välisminister.

Ta kinnitas, et Eesti kui eesistujamaa jaoks on rändeküsimus samuti prioriteet.

Mikser väljendas Eesti poolt kaastunnet aastataguses riigipöördekatses hukkunute ja vigasaanute lähedastele. Välisminister kinnitas, et riigipöördekatse järgselt Türgi poolt kasutusele võetud meetmed peavad olema vastavuses õigusriigi põhimõtetega, sealhulgas igaühe õigusega õiglasele kohtupidamisele.

Mikser kohtus ka suurima opositsioonierakonna Vabariikliku Rahvapartei esimehe Kemal Kilicdaroglu ja aseesimehe Öztürk Yilmaziga ning Euroopa Liidu delegatsiooni saadiku Christian Bergeriga, kellega arutati sisepoliitilisi arenguid Türgis.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: