"Rahva teenrid": suhteid Türgiga tuleks hoida võimalikult headena

Türgi president Recep Tayyip Erdogan NATO tippkohtumisel 2017. aasta mais.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan NATO tippkohtumisel 2017. aasta mais. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Türgi arengutest hoolimata tuleks hoida suhteid selle riigiga võimalikult headena, sest NATO tõttu sõltub meie julgeolek ka neist, leiti Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

"Türgi on hakanud liitlasena sigatsema," märkis Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.

Ta tõi näiteks, kuidas Türgi riiklik uudisteagentuur avaldas ilmselgelt riigi käest saadud infot liitlaste ehk ameeriklaste ja prantslaste baaside asukohtade ning täpse numbri erivägede arvu kohta Süürias.

"Nende puhul on see küsimus kasvanud suuremaks kui siseriiklik jama, mis oli seal väga pikalt," märkis ta. "Nad on meie liitlased NATOs, mis tähendab, et kui näiteks Moskva ja Ankara vahel on väga soojad suhted, võib meie kõigi julgeolek sellepärast löögi all olla".

Saatejuht Peeter Helme tõi välja teisipäevase välisministeeriumi pressiteate, kus öeldi, et Türgis viibinud välisminister Sven Mikser kinnitas kahe riigi häid suhteid ja Eesti soovi aidata kaasa Türgi ja Euroopa Liidu dialoogi jätkumisele, ning küsis, milline peaks olema Eesti positsioon.

Kaldoja hinnangul peaksime hoidma suhteid Türgiga nii headena kui võimalik.

"Türgist sõltub ka meie julgeolek, tänu NATO-le, tänu sellele, et nende käes on ka teatud NATO infot. Meie oleme nende tänuvõlglased selle eest, et nad meid NATO-sse aitasid, Türgile kohe kindlasti. Ja ma arvan, et see positsioon, mis Eestil on, on päris okei - me ütleme, et jah, te võite ELi saada, kui teete ära kõik reformid, mida Türgi praegu ilmselgelt ei tee," rääkis ta.

Ajakirjanik selgitas, et selline suhtumine on täiesti aus, sest erinevalt mõnest Lääne-Euroopa riigist ei ütle Eesti, et Türgit ei taheta ELi isegi siis, kui nad reformid ära teeks.

Ka Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris oli seda meelt, et suhteid Türgiga tuleb hoida.

"See on veel üks viimaseid kohti, kust saab kinni hoida. Sest ka Türgi ei ole huvitatud nende kõneluste katkestamisest, see annaks märkimisväärse majandusliku löögi, kuna investorite ebakindlus veelgi suureneks. Me kõik saame aru, et lähema 20 aasta jooksul Türgi ei ühine ELiga, aga see sideme hoidmine on tähtis," nentis ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: