Prokuratuuri andmetel leidsid viimased surmajuhtumid aset meeleavaldustel pealinnas Caracases, Valencias ja riigi põhjaosas asuvas Zulia osariigis.

Kõige noorem ohvritest oli 15-aastane ja kõige vanem 34-aastane.

Venezuela on nii poliitilises kui majanduskriisis. Meeleavaldajad on vastu ka president Nicolás Maduro plaanile koostada uus põhiseadus.

Neljapäevane tööseisak mõjutas pealinna Caracast ja teisi piirkondi, muuhulgas riigi suuruselt teist linna Maracaibot, tuues kaasa firmade tegevuse peatamise, ühistranspordi seiskumise ja hüljatud tänavapildi.

Caracases muutus üldstreik vägivaldseks ning märulipolitseinikud ja sõdurid tulistasid protestijaid pisargaasi ja linnuhaavlitega. Meeleavaldajad blokeerisid mõnel pool Caracases tänavaid.

Streigipäeval nõudis vägivald kaks inimelu. Caracase äärelinnas sai meeleavaldusel surma 24-aastane mees. Veel kolm inimest sai vigastada. Prokuratuuri kinnitusel on alustatud uurimist Los Tequesi linnajaos aset leidnud vägivaldsete sündmuste osas.

Valencia linnas asuvas La Isbaelica linnajaos sai samal ajal surma 23-aastane mees ja veel kuus inimest vigastada.

Caracases ja veel neljas osariigis vahistati streigipäeval umbes 370 protestijat, teatas vabaühendus Foro Penal.

Vastasleerid suhtuvad üldstreigi tulemustesse erinevalt

Pealinna valitsusmeelseid linnaosi streik ei mõjutanud ning president Nicolás Maduro tõttas seda võiduna enda nimele kirjutama. Tähtsad majandussektorid jäid streigist "100 protsenti puutumata", kuulutas riigipea.

Opositsiooniliidrid seevastu kuulutasid 85-protsendist osalust streigis. "Rahvas andis mõista, et ei lase end põlvili suruda," ütles opositsioonijuht Henrique Capriles.

Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi.

Maduro on suure siseriikliku ja rahvusvahelise surve all kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Opositsioon, kelle kontrolli all on alates 2016. aasta jaanuarist parlament, süüdistab Madurot võimu külge klammerdumises keset riiki laastavat majanduskriisi, mis on kaasa toonud toidu- ja raviminappuse.

Maduro on rahva hulgas äärmiselt ebapopulaarne, tema valitsemist kritiseerib küsitluste põhjal 80 protsenti elanikkonnast, kuid presidendi taga on osa vaestest elanikest ja mis kõige tähtsam - sõjavägi.

Maduro plaanib korraldada 30. juulil valimised kodanikest koosneva põhiseadusliku assamblee moodustamiseks, mis hakkaks koostama riigile uut põhiseadust. Opositsioon püüab meeleavaldustega presidendi plaani takistada.

Venezuela ÜRO esinduse diplomaat pani ameti maha

Venezuela diplomaat Isaías Medina lahkus ametist, protestides president Nicolás Maduro valitsuse toime pandud riikliku terrorismi, põhiseadusrikkumiste ja tsiviilisikute tagakiusamise vastu.

Venezuela esinduses ÜRO juures suursaadiku nõunikuna töötanud töötanud Medina kutsus usutluses uudisteagentuurile AP Madurot ametist lahkuma. "Lahku ametist, et tööd saaks alustada uus valitsus."

Diplomaat nimetas Venezuelat "läbikukkunud riigiks" ning selle valitsust "tagaotsitavaks valitsuseks ja täielikuks diktatuuriks". Medina sõnul ei ole Madurol õigust "presidendiametis töötada".

Juristi ja keskkonnaaktivistina töötanud Medina on enda sõnul diplomaadina tegutsenud kaks aastat ja neli kuud, tegeledes ÜRO-s õigus- ja keskkonnaküsimustega.

Venezuelat räsivad mitmendat aastat majanduskriis ja poliitiline vastasseis, mis on süvenenud alates aprillist, kui opositsioon hakkas korraldama igapäevaseid valitsusvastaseid meeleavaldusi.