Kulda on läbi aegade peetud üheks kindlamaks vara säilitamise instrumendiks, samas on riikide kullavarud väga erinevad. Kui näiteks USA-l on kulda üle 8100 tonni ja Saksamaal üle 3300 tonni, siis Eesti Pangal vaid veidi üle 256 kilo. Seda on ka kõvasti vähem kui lähinaabritel Lätil ja Leedul, kelle kullavarud on vastavalt 6,6 ja 5,8 tonni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuld ei sobi hästi keskpanga investeeringuteks, sest kulla hind on väga kõikuv ja võib esineda perioode, kus kulla hind langeb. Näiteks võrreldes viie aasta taguse ajaga on kulla hind täna umbes viiendiku võrra madalam," selgitas Eesti Panga investeeringute allosakonna juhataja Viljar Vald.

"Kuivõrd kulla pakkumine on suhteliselt piiratud, siis väga palju mõjutab see, mis on nõudlus. Ja selline spekulatiivne nõudlus tuli sel perioodil kui arvati, et rahatrükk viib kiire inflatsiooni kasvuni, mis tegelikult ei olnud realistlik ootus," rääkis Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

Eesti Pank eelistab investeerida varadesse, mis on turvalised ja pakuvad stabiilset tulu.

"Me oleme peamiselt investeerinud arenenud riikide võlakirjaturul - USA, Austraalia, Kanada. Lisaks on meil portfellis väike osa aktsiaid, mis hajutab meie riske," ütles Vald.

Tõnu Palmi sõnul ostavad kulda kõige jõulisemalt Aasia investorid, mis tähendab, et sealse majanduse tõusu toel võib kulla hind taas kasvama hakata.