Valguslembene hõlmikpuu on ohus, sest on kasvanud aastaid vana vahtra kõrval, mis varjab päikest.

“Võra on ühepoolne ja seal kasvab palju kuivi oksi,” hindas olukorda Eesti Dendroloogia Seltsi president Aino Aaspõllu.

Ohu eemaldamiseks tuleb Aaspõllu hinnangul kõrvaldada väheväärtuslik vaher. “Ühel päeval võib see veel puule peale kukkuda,” sõnas ta ERR-ile. Lisaks vajab puu ka kuivanud okstest puhastamist.

Tallinna Keskkonnaamet lubab tegutseda

“Hea, kui inimesed seda märkavad,” kommenteeris tekkinud olukorda Tallinna Keskkonnaameti Haljastuse osakonna metsavaht-dendroloog Sulev Järve. 

“Ilmselt võtame selle asja lahendamise tööplaani: selgitame enne välja, kelle maa peal see kasvab ja millised võimalused on seda maha võtta või vähemalt oksi lõigata, et selle hõlmikpuule valgust anda,” rääkis ta. 

Järve nõustub, et tegemist on ka keskkonnaameti puuduliku tööga: “Alati on tegemata töid, eks sellest ei pääse.”

Järve hinnangul võiksid ajalooliselt väärtuslikud puud olla suurema kontrolli all. “Kindlasti võiksid sellised olulised puud olla pidevamalt tõsisema järelvalve all, aga no eks igal puul on oma peremees, kinnistu omanik eelkõige. Kaitsealuste puude olukorda jälgib veel riiklik keskkonnaamet, nii et võimalusi on mitmeid,” seletas ta.

Hõlmikpuu kannab ajalugu

1980. aastatel valmis Tallinna linna uus generaalplaan, mis nägi ette uue ooperimaja rajamist Süda tänava kvartalisse. Süda-Tatari puitrajoon sattus uue teatri rajamise tõttu ohtu ja see tekitas protestilaine. Lisaks kujutas see ka ohtu hõlmikpuule. Tänu suurele vastumeelsusele jäigi projekt toona teostamata.

Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) on reliktne liik ning ilmus loodusesse ligi 180 miljonit aastat tagasi. Neid leidub Hiinas ja Jaapanis, kus teda kasutatakse laialdaselt linnahaljastuses.

Eesti kliimas on ta haruldane ning Süda tänaval kasvav puu on looduskaitse all ja tõenäoliselt Eesti suurim. Aastaid oli tegemist ka kõige kaugemal põhjas kasvava hõlmikpuuga. Vanuseks on tal hinnatud 110 aastat.