Ventspilsi sadamale ja kahele seal tegutsevale firmale pakuti võimalust osaleda gaasiprojekti Nord Stream 2 ehitusel nii, et Ventspilsis oleks ladustatud torusid ja toimetatud need seejärel merel vajalikku kohta. Selleks tulnuks sadamat laiendada ja projektist saadavat kasu hinnati 25 miljonile eurole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ameeriklased soovivad, et Euroopas ostetaks Ameerikast pärit vedelgaasi. See toetaks nende äri. Läti valis selles küsimuses Ameerika ärihuvide poole. Seepärast tegigi valitsus otsuse mitte osaleda Nord Stream 2 ehitusel. See ei vasta küll Läti strateegilise partneri Saksamaa energiajulgeoleku huvidele, kuid toetab USA suurte gaasifirmade tulevikuplaane," kommenteeris Läti transiidiäri assotsiatsiooni president Aivars Lembergs.

Seega, pärast Läti valitsuse aprilli lõpus võetud seisukohta, et Läti Nord Stream 2 projektis ei osale, pole Ventspilsi sadama juhatus oma otsust teinud, sest pole millegi üle otsustada. Juhatuses jagunevad ministeeriumide esindajate ja Ventspilsi võimuliidu hääled pooleks.

"Nord Stream ise loobus, kui sai teada Läti valitsuse kategooriliselt eitavast seisukohast," märkis Lembergs.

Läti valitsus põhjendas toona loobumist julgeolekuohuga.

"Meie peaminister leppis teiste Balti riikide valitsusjuhtidega kokku, et meie selles projektis ei osale. On teisi projekte, mis on meie majanduse jaoks tähtsamad," teatas Läti transpordiminister Uldis Augulis.

Aivars Lembergs on Läti transiidiäri tuleviku suhtes skeptiline. Samas näitab statistika, et Ventspilsis laaditi tänavu aasta esimesel poolel üle 20 protsendi rohkem kaupa kui mullu.

"Lätit ühendab Hiinaga majanduslikult mõsitlik tee ainult läbi Venemaa. Venemaa saab seda mõjutada raudteetariifide kaudu, suunates veosed oma sadamaisse või Valgevenesse, kellega neil on head suhted. Meie ainus lootus on suurel Valgevene ja Skandinaavia projektil, kuid kindlasti ei saa need olema väga suured mahud. Mitte kunagi," arvas ta.

Lembergsi sõnul on transiit seotud poliitikaga ja siin ei suuda Läti ega ka teised Balti riigid suurt midagi muuta. Teda ennast peetakse üheks Läti oligarhiks, kes on mitut puhku olnud ka uurimisorganite tähelepanu all.

"See on kõrge võitlus ja meil kõigil tuleb loota, et see ei kasva üle kuumaks sõjaks. See piir võib olla väga lähedal," sõnas ta.

Riia sadama juhid transiidi tulevikku nii mustades värvides ei näe.