Oettinger selgitas ajalehele Bild antud intervjuus, et Suurbritannia peab kinni pidama oma kohustustest finantseerida EL-i pikaajalisi projekte, milles London on sageli aktiivselt osalenud.

"London peab Brüsselile ülekandeid tegema vähemalt 2020. aastani," rõhutas ta.

Volinik märkis, et Saksamaa saaks ilmselt hakkama umbes ühekohalise miljardini ulatuvate lisamaksetega, et Suurbritannia lahkumise järel EL-i eelarvesse tekkinud musta auku täita.

Oettingeri kommentaar avaldati pärast seda, kui ajaleht Daily Telegraph kirjutas, et Suurbritannia on valmis Euroopa Liidust lahkumise eest maksma kuni 40 miljardit eurot. Briti valitsus on ajalehe väited tagasi lükanud.

Ajalehe väitel on London valmis selle summa maksma vaid juhul, kui EL nõustub liidust lahkumise tingimuste asjus uuesti läbi rääkima.

Üheks Suurbritannia sooviks on näiteks üleminekuperiood, mil Suurbritannia maksaks kolme aasta jooksul igal aastal Euroopa Liidule 10 miljardit eurot, et pääseda EL-i siseturule. Maksmine algaks pärast 2019. aasta märtsi ehk hetke, mil Suurbritannia peaks EL-ist ametlikult lahkuma.

Ametlikult pole London ja Brüssel nn lahutusarve suuruses midagi kokku leppinud.

Oettinger ei pea Türgile liitumiseelse abiraha maksmist tõenäoliseks

Samuti rääkis eelarvevolinik Bildile, et hetkel on väga ebatõenäoline, et Euroopa Liit eraldab 2020. aasta lõpuks Türgile varem lubatud 3,4 miljardit eurot nn liitumiseelset abi.

"Need fondid olid mõeldud toetama projekte, mis toovad Türgit Euroopale lähemale, näiteks kohtunike, prokuröride ja ajakirjanike koolitamise kaudu," lausus Oettinger. "Arvestades Türgis toimuvaid poliitilisi arenguid ei kujuta ma ette, et selliseid projekte saaks jätkuvald edendada."