"Iseenesest mõte sügavasse majandus- ja poliitilisse kriisi viidud riigi ümberasutamisest, sest see ei võta ette katset viia ellu otsustavat föderaliseerimisreformi ja otsi väljapääsu kollapsist, on saanud laialdase toetuse. Juba praegu võib öelda, et nime Väike-Vene ei tule, sest tekitab paljudes tõrke," seisab Zahhartšenko ametlikus avalduses, mida levitab tema pressiteenistus.

Zahhartšenko sõnutsi on isehakanud "vabariigi" juhtkond saanud palju põnevaid ettepanekuid ja kommentaare, "mis näitab, et arutelu ei alustatud asjata".

"Kiiev peab jääma mõtlema selle üle, et sellise tapva poliitika elluviimine ja kokkuleppesuutmatus toovad kaasa riigi laialivajumise," ütles ta.

Zahhartšenko kuulutas uue riigi - Väike-Vene (Malorossija) loomise välja 18. juulil.

"Arvame, et Ukraina riiki selle endisel kujul ei taastata. Meie, endise Ukraina piirkondade esindajad, Krimm maha arvatud, teatame uue riigi asutamisest, mis on Ukraina järglaseks. Oleme ühel meelel selles, et uue riigi nimeks saab Väike-Vene, sest juba Ukraina nimigi on häbistatud," ütles Zahhartšenko ajakirjanikele. Tema sõnutsi saab Väike-Vene pealinnaks Donetsk, Kiievist saab aga pealinna seisuseta kultuuriajalooline keskus.

"Väike-Vene lipuks tunnistatakse Bogdan Hmelnõtski lipp. Lähtume sellest, et Donetski rahvavabariik koos Luganski rahvavabariigiga on ainuke Ukraina ala, Krimm maha arvata, kus on säilinud seaduslik võim," ütles ta juulis, lisades, et riigis tuleb kehtestada kolmeks aastaks eriolukord.

Zahhartšenko plaani tõrjusid nii Luganski rahvavabariik kui Kreml, Euroopas pälvis see valju hukkamõistu.

Asjatundja: Väike-Venest loobumine ei sulge küsimust

Donetski separatistide avaldust Väike-Vene mõtte halva ajastuse kohta tuleb pidada loobumiseks ebaõnnestunud nimest, arutelu piirkonna tuleviku üle jätkub, ütles Vene poliitilise konjunktuuri instituudi direktor Aleksei Tšesnakov.

"See on pigem loobumine ebaõnnestunud nimest kui ettepanek lahendada Donbassi ja Ukraina ühise tuleviku ebaselguse küsimust kompleksselt. Kuni Kiiev torpedeerib Minski lepete poliitilise osa elluviimist, jätkab Donbass arutelu selle üle, kuidas peaks välja nägema riigi ümberasutamine," ütles Tšesnakov Interfaxile.

Izvestija: Surkov ja Volker arutavad Ukraina teemat augusti lõpus

Vene presidendi abi Vladislav Surkovi ja USA välisministeeriumi Ukraina esiesindaja Kurt Volkeri kohtumine toimub augusti kahe viimase nädala jooksul Moskvas, edastas neljapäeval ajaleht Izvestija, viidates diplomaatilistele allikatele.

"Vene pool kavatseb üksikasjalikult selgitada kõiki Minski lepete punkte, mida Kiiev ei täida," ütles väljaandele presidendi administratsioonile lähedane isik.

Vene diplomaatilistele ringkondadele lähedane allikas rääkis ajalehele, et Manilas jõuti kokkuleppele korraldada kohtumine augusti teises pooles Moskvas.

"Saavutati kokkulepe Volkeri ja Surkovi kohtumises Ukraina asjas. See toimub Moskvas enne augusti lõppu. Tõenäoliselt viimase kahe nädala jooksul," ütles diplomaatiline allikas.

"Praegu käib kohtumise ettevalmistamine. Moskva esitab tõsiasjad, mis näitavad, et Kiiev ei täida leppeid ja selgitab Ukraina Minski lepete järgseid kohustusi," ütles allikas.