"Arvame, et Ukraina riiki selle endisel kujul ei taastata. Meie, endise Ukraina piirkondade esindajad, Krimm maha arvatud, teatame uue riigi asutamisest, mis on Ukraina järglaseks. Oleme ühel meelel selles, et uue riigi nimeks saab Väike-Vene, sest juba Ukraina nimigi on häbistatud," ütles Zahhartšenko ajakirjanikele. Tema sõnutsi saab Väike-Vene pealinnaks Donetsk, Kiievist saab aga pealinna seisuseta kultuuriajalooline keskus.

"Väike-Vene lipuks tunnistatakse Bogdan Hmelnõtski lipp. Lähtume sellest, et Donetski rahvavabariik koos Luganski rahvavabariigiga on ainuke Ukraina ala, Krimm maha arvata, kus on säilinud seaduslik võim," ütles Zahhartšenko, lisades, et riigis tuleb kehtestada kolmeks aastaks eriolukord.

"Vältimaks kaost, teeme ettepanku kehtestada kolmeks aastaks eriolukord, mille jooksul on keelatud kõikide erakondade tegevus, sama aja jooksul alustatakse rahvusvahelist üldsust kaasates Odessa, Maidani ja Donbassi kuritegude uurimist. See otsus on juba ammu küpsenud, kuid kõigel on oma aeg, ja just täna pakume sellist võimalust, et peatada sõda," ütles Zahhartšenko.

"Me pakume uue plaani riigi taaslõimimiseks. Hiljuti käivitasime riikliku kava Donbassi rahvaste ühendamiseks, teeme kõikidele Ukraina elanikele ettepaneku väljuda sõjast riigi taasloomise läbi, see on rahumeelne tee. Kuid siin on mitu tingimust: Ukraina elanikud peavad seda ise toetama. Oleme pidanud juba nõu piirkonnavõimude ja ärimeeste esindajatega. See on meie esimene ja viimane pakkumine," ütles Zahhartšenko.

Zahhartšenko märkis, et Donbassi olukorra lahendamine on jõudnud umbteele, "seotud on sõlm, mida katki ei raiu".

Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksandr Trofimov teatas ajakirjanikele omalt poolt: "Donetski rahvavabariik kutsub piirkonnaeliitide esindajaid peatama riigis saabuvat kaost ja kodusõda, kus kõik sõdivad kõigiga. Donetski rahvavabariik on valmis võtma enda peale koordineeriva osa, seepärast pakume valida kõikides piirkondades esindajad maakogu põhimõttel kokku tulevasse põhiseaduskokku, mis tuleb kokku looma uut riiki - Väike-Venet ja võtma vastu uut põhiseadust."

Ta märkis, et Donetskis peetakse põhiseaduse loomisel vajalikuks tugineda sellistele põhimõtetele nagu riigi sõltumatus, iseseisvus ja terviklikkus, tunnistades samas Krimmi rahvaste rahvahääletusel langetatud otsust, samuti riigi erapooletus ja blokivälisus, majanduse mitmevektorilisus ning nõukogude pärandi rehabiliteerimine. Euroopa Liidu nõusolekul säilitatakse Brüsseliga viisavabadus.

"Väike-Vene põhiseadus koostatakse ja võetakse vastu algkujul põhiseaduskogus ja pannakse siis rahvahääletusele. Sellele eelneb laialdane avalik arutelu nii piirkondlikul kui föderaaltasemel," ütles Zahhartšenko.

Meedia: Väike-Vene asi oli Kremliga kooskõlastamata

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juhi Aleksandr Zahhartšenko mõte uue liitriigi - Väike-Vene (Malorossija) loomiseks on tema lähikonna sepistatud ja Kremli jaoks ootamatus, kirjutas teispäeval RBK portaal presidendiadministratsioonile lähedasele allikale viidates.

Ukraina suuna eet vastutavale presidendiabile Aleksandr Surkovile oli Zahhartšenko algatus täielik üllatus, kinnitasid portaali allikad.

"Sada protsenti, et algatus ei tulnud Surkovilt," ütles üks neist, kelle arvates pidi selle mõttega välja tulema Zahhartšenko kaaskond. "Presidendiadministratsioon ei teadnud midagi. See on Zahhartšenko ja tema kaaskonna algatus," kinnitas teine portaaliga vestelnu.

Surkoviga lähedane ekspert Aleksei Tšesnakov ütles TASS-ile, et Väike-Vene loomise projekti pakkus välja hulk isehakanud Donetski rahvavabariigile lähedasi kirjanikke ja blogijaid, vabariigi juhtkonnas peavad paljud seda naeruväärseks.

"Projekt on iseenesest pigem kirjanduslik kui poliitiline. Tegeliku poliitikaga ei ole Väike-Vene algatusel mingit pistmist," ütles ta. "Tõusis pisut kära, kuid kuu aja pärast ei mäleta Väike-Venet keegi, sh mõtte väljakäijad," võttis ta oma jutu kokku.

Ka isehakanud Luganski rahvavabariigis tekitas Väike-Vene avaldus kummastust, sest see ei olnud nendega kooskõlastatud.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi asepeaminister Aleksandr Timofejev ütles, et Väike-Vene saab olema blokiväline riik, mis taastab tihedad sidemed Venemaaga.

Donetski sissid: ühineme Vene-Valgevene liitriigiga

Väike-Vene (Malorossija) põhiseaduses kinnistatakse blokivälisus ja võetakse suund Venemaaga sidemete taastamisele, ütles 18. juulil isehakanud Donetski rahvavabariigi asepeaminister Aleksandr Trofimov.

«Võtame suuna Vene-Valgevene liitriigiga ühinemisele, säilitades iseseisvuse ja blokivälisuse ja Euroopa Liidu nõusoleku puhul ka viisavabaduse EL-ga. Deoligarhiseerimine, sh ka seadusandliku tasemel," lisas Trofimov, kelle sõnad tõi ära lenta.ru.

Ta väitis ka, et lisaks Donetski ja Luganski rahvavabariigile kiitsid Väike-Vene riigi loomise heaks 19 Ukraina piirkonna - Harkivi, Dnipro, Zaporižžja, Hersoni, Mõkolaivi, Odessa, Sumõ, Poltava, Kirovogradi, Kiievi ja selle oblasti, Tšerkassõ, Rivne, Volõni, Ternopili, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti - esindajad, kuid kes need esindajas olid, ta ei maininud.

Nõndanimetatud põhiseadus saab eeldama Sõltumatute Riikide Ühendusse naasmist ja EL-Venemaa-Väike-Vene kolmepoolseid läbirääkimisi.

Porošenko: Krimm liidetakse taas Ukrainaga

Ukraina president Petro Porošenko ütles oma vastuses separatistidele, et mässuliste nõudmistele vaatamata liidetakse annekteeritud territooriumid riigi idaosas ja Krimmis tulevikus taas Ukrainaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me oleme veendunud, et me ühendame Donbassi ja Krimmi uuesti endaga ning taastame oma suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse, vaatamata sellele mida Venemaa ütleb," sõnas Porošenko.