Algav õppeaasta toob viienda koolivaheaja ({{commentsTotal}})

{{1502778900000 | amCalendar}}

Tuleval õppeaastal on kooliõpilastel senise nelja vaheaja asemel viis vaheaega. Lisavaheaeg on paigutatud kevadesse, sest senise süsteemi järgi olid teise poolaasta veerandid sügisestest 10-15 päeva pikemad ja seetõttu ka kooliõpilased rohkem väsinud.

Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelki arvates on süsteem sobilik eelkõige vanemate klasside õpilastele, kes on kursusepõhisel õppel.

"Praegu on õppeperioodid seitsmenädalased ja koolivaheaeg iga seitsme nädala järel on igati loogilises kohas. Teen oma kursused ära, saan tulemused kätte ja saan koolivaheajale," ütles Kukemelk.

Miinusena toob Kukemelk välja, et lisavaheaeg võib tuua peavalu nooremate õpilaste vanematele. "Kui siiani oli vanematel kolmel korral õppeaasta sees vaja leida lahendus, mida oma esimese, teise või kolmanda klassi lapsega peale hakata, nüüd üks lisaperiood juures," tähendas Kukemelk.

Kuigi riiklikud vaheajad on paika pandud haridus- ja teadusministeeriumi määrusega, on koolidel võimalus rakendada endale sobivaid vaheaegu.

Esimesse klassi läheb üle 15 000 lapse

Uue kooliaasta alguseni on jäänud veidi rohkem, kui kaks nädalat. Uue õppeaastaga kaasneb aga palju muudatusi Eesti koolides - õpilaste arvust koolide sulgemiseni.

Viimastel aastatel on kasvanud Eestis koolialustajate osakaal ning haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on ka selleaastaste prognooside kohaselt oodata üle-Eestilisse kooliperesse lisa.

"Praeguste prognooside kohaselt läheb kooli 15 600 juntsut esimesse klassi ja loomulikult tähendab see seda, et neid, kes gümnaasiumis ja kutsekoolis õpinguid jätkavad on rohkem," ütles Laidmets.

Probleemile, et väiksemad koolid jäävad üha tühjemaks näeb Laidmets lahendust selles, et koolide koormat oleks võimalik kergendada läbi põhikoolide kooliastmete kärpimise, ent kinnitab, et rahastus, millega riik haridust toetab on piisav, et tagada põhihariduse kättesaadavus igas Eesti nurgas.

"Kui tõepoolest on väga vähe õpilasi kohapeal siis võib-olla põhikool peaks olema näiteks kuuenda klassini. Oluline on olnud ka see samm, et asutatud riigigümnaasiumid võimaldavad üle Eesti omandada kvaliteetset õpet," rääkis Laidmets.

Uurides suuremate linnade koolide potentsiaalse ülekoormamise kohta, ei tasuks Laidmetsa sõnul muretseda tänu Tartus läbiviidud reformile, ning Harjumaal hetkel läbiviidavatele ümberkorraldustele.

2023. aastaks on haridus- ja teadusministeeriumi plaani kohaselt Eestis 24 riigigümnaasiumi, millest 12 on praeguseks avatud. Tuleval õppeaastal jääb riigigümnaasiumite arv samaks, aga Laidmetsa sõnul on aastal 2018 oodata kolme uut riigigümnaasiumit.

Tootmisvaldkonna tööjõupuudust kutseõppurid lähiajal ei leevenda

Sel nädalal saab esitada veel viimaseid avaldusi kutsekoolidesse astumiseks. Sisseastujate põhilised huvid pole muutunud, kuid suurim töökäte puudus on just nendel aladel, mis on kutsekoolides vähem populaarsed.

Asekantsler Mart Laidmets sõnas, et keskmiselt asub igal aastal kutsekoolides õppima kuni 12 000 õppurit.

"Tendents on see, et täiskasvanud on nendest võimalustest teadlikumad kui varem. Ehk üle 25-aastaseid alustajaid on rohkem," ütles Laidmets.

Tallinna tööstushariduskeskuse direktor Paul Alakand ütles, et sel aastal on Eesti kutsekoolid saanud varasemast vähem sisseastujate avaldusi. Ta lisas, et just otse üldhariduskoolist kutseõppesse minevate noorte osakaal on väiksemaks jäänud:

"Keskhariduse baasil on vanemaid kui 25-aastaseid rohkem, enam kui pool sisseastujatest. Sama on ka põhihariduse baasil," lausus Alakand.

Tallinna tööstushariduskeskus sai sel aastal enim sisseastumisavaldusi IT- ja autoerialadele, samuti juuksuri ja rätsepa õppesse. Ka Tartu kutsekeskhariduses oli taas populaarseim IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala. Tööjõu vajaduse uuringu OSKA arendusjuht Tiiu Randma rääkis, et suurim töökäte puudus on tootmisega seotud erialadel.

"Liiga vähe lõpetab nendel nendel erialadel, millised töökohtadega täitmist ootavad. Vaja on hooldustehnikuid ehk selliseid inimesed, kes oskavad nutikaid süsteeme hooldada ja töös hoida," lausus Randma.

OSKA uuringu andmetel lõpetab aastas mehatroonika tasemeõppe 30 inimest, aga vaja ole ks 60. Keemiaprotsesside operaatori kutse omandab igal aastal kümme, aga reaalne vajadus on 50.

Liialt töökäsi on raamatupidamise erialal, kus näiteks palgaarvestaja ja -sisestaja ülesanded võtab üle tehnoloogia.

Allikas: ERR



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: