“Suud puhtaks” ülevaade | Kas noored ei suuda langetada karjäärivalikuid?

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) hinnangul tuleks keskharidusega ja eelmise nädalal alanud sisseastumise lävendi arutelus keskenduda numbrite asemel probleemidele. Eesti Õpilasesinduste Liidu sõnul proovib HTM luua sunniviisilise suunamise süsteemi, kus kutseharidus muutub karistusmeetmeks.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) “Suud puhtaks” toimetusele saadetud gümnaasiumi sisseastumise lävendi raportis nähtub, et ministeeriumi hinnangul seisneb Eesti haridussüsteemi probleem selles, et õpilased teevad karjäärialaseid valikuid liiga hilja või leiavad pärast valiku langetamist end silmitsi vale otsusega, mistõttu katkestatakse õpingud.
Ministeeriumi väitel oleks vaja tegeleda sellega, et põhikoolilõpetajad suudaksid paremini hinnata õpingute ajal oma võimeid ja huvisid. Põhikoolist lahkudes pole 20 protsenti noortest seitsme aasta jooksul saanud keskharidusdiplomit. HTM-i arvates näitab see, et noored ei oska 9. klassi lõpus edasi õppimiseks valida õiget õppeasutust ja seetõttu ei omandata ka eriala.
Lisaks sellele on erialast diplomit pakkuvad kutsekoolid OECD raporti kohaselt endiselt ebapopulaarsed. Täpsemalt saab täna üldise keskhariduse 88 protsenti noortest vanuses, kuid kutseharidust läheb omandama alla poole ehk 46 protsenti õpilastest. See näitaja jääb alla nii OECD kui ka Euroopa Liidu keskmise.
Õpilaste vaba tahte piiramine
Samas leiavad Parksepa keskkooli abituriendid, et 15-aastane põhikoolilõpetaja ei tea veel, mida ta endaga teha tahab, vaid selgem visioon tekib alles gümnaasiumi 10. või 11. klassi keskel. Ühtlasi märgivad Võrumaal keskhariduse saanud Tairan Tiks ja Karl Martin Munski, et minister Repsi poolt välja pakutud keskmisel hindel põhinev gümnaasiumilävend 3,75 oleks nemad jätnud keskkoolist välja.
Ka Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimees Marcus Ehasoo märkis, et praegune haridussüsteem toimib vaba tahte põhimõttel, mis annab õpilasele valiku langetada ning võtta vastu ise otsuseid, milline on pärast põhikooli tema edasine haridustee. Seetõttu jääb Ehasoo sõnul arusaamatuks, miks soovitakse luua sunniviisilise suunamise süsteemi ja tema hinnangul peab inimesele jääma valikuvõimalus, eriti nii olulises küsimuses nagu seda on haridus.
"Ministri viidatud probleemi lahenduseks ei ole õpilaste sanktsioneerimine ja sundvaliku ette seadmine, vaid tugisüsteemi loomine, mis aitaks õpilasel jõuda arusaamani, kas ta on gümnaasiumiks valmis, kas ta suudaks hakkama saada gümnaasiumi väljakutsetega ning millised on alternatiivsed valikud," kommenteeris Ehasoo. Ta lisas, et karistamisega tekitatakse hoopis õpimotivatsiooni, suhtumise ja koolis käimise soovi langust.
Riigi valikud
Haridus- ja teadusministeerium nendib, et riik saab üldisemas plaanis rakendada nii “pehmemaid” kui jõulisemaid abinõusid, et suunata noori tegema valikuid, mis viiksid erialasehariduseni. Nii on rakendatud karjäärinõustamise süsteemi ning põhikooli õppekavasse karjääriõppe. Lisaks sellele on HTM-i väitel kaasajastatud kutseõpet ja sidunud kutseõppe kutsestandarditega, mis peaksid andma noorele kindluse, et õpitud oskused on tööturu tõepoolest vajalikud.
Ministeerium möönab, et eelpool mainitud “pehmed” meetmed on olukorda küll veidi parandanud, kuid pole siiski avaldanud piisavat mõju. See tähendab, et kuigi vähenenud on kutseõppe katkestajate osakaal, siis kutsekooli astujate arv on jäänud laias laastus samaks. Nii suundub põhikooli lõpetajatest kutseõppesse iga neljas ja gümnaasiumi lõpetajatest iga kümnes.
Siit tulebki põhjus, miks minister Reps on välja tulnud plaaniga kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks lävend, mis oleks osa “jõulisemate” meetmete paketist. Ministeeriumi toonitab, et planeeritav lävend ei saa kindlasti olla ainus mõõdupuu, mille alusel suunata noorte haridusteed, vaid pigem tuleb välja töötada kombineeritud hindamisalused, mis annaksid tervikliku hinnangu õpilase arengule.
“Kui kehtestada noorte haridusvalikute suunamiseks riiklikud nõuded, on võimalik välja töötada ja rakendada keskselt hinnatav testimine. Kvaliteetse testimislahenduse väljatöötamine on kahtlemata ajamahukas ja selle rakendamine vajab mitmeaastast ettevalmistust ja eeltestimist,” kirjutatakse HTM-i ülevaate dokumendis.
Piits ja präänik
Tallinna ülikooli politoloogi Mari-Liis Jakobsoni sõnul hoiavad noori praegu kutsekoolidest eemal asutuste kehvapoolne maine ja vajadus teatava turvatunde järele. Tema hinnangul peaks ministeerium välja töötama lahenduse, mis ainult ei sunniks, vaid pakuks välja ka kutseharidust popimaks tegeva “prääniku”.
“Aga mis oleks, kui eristus kutsekooli ja gümnaasiumi vahel ei oleks nii range? Või veel enam, kutsekool oleks samasugune eliitkool nagu Eesti populaarseimad gümnaasiumid? Kui kutsekasse astumine ei tähendaks järeleandmisi üldkeskhariduses ning see looks suurepärase platvormi ka hiljem ülikooli astumiseks?,” küsis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
Jakobson pakub välja, et keskkooliõppur reaalainete või keelte kõrval õppida ka autoremondilukksepale või turismikorraldajale vajalikke oskusi. “Nii kasvatame nende inimeste hulka, kes vajadusel tööturule siirduda saavad, kui ka säilitame neile võimaluse investeerida meie kõigi ühisesse inimvarasse kõrghariduse omandamise näol,” leiab Jakobson.
Toimetaja: Allan Rajavee