“Suud puhtaks” ülevaade | Kas noored ei suuda langetada karjäärivalikuid? ({{commentsTotal}})

vabaduse väljak
vabaduse väljak Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) hinnangul tuleks keskharidusega ja eelmise nädalal alanud sisseastumise lävendi arutelus keskenduda numbrite asemel probleemidele. Eesti Õpilasesinduste Liidu sõnul proovib HTM luua sunniviisilise suunamise süsteemi, kus kutseharidus muutub karistusmeetmeks.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) “Suud puhtaks” toimetusele saadetud gümnaasiumi sisseastumise lävendi raportis nähtub, et ministeeriumi hinnangul seisneb Eesti haridussüsteemi probleem selles, et õpilased teevad karjäärialaseid valikuid liiga hilja või leiavad pärast valiku langetamist end silmitsi vale otsusega, mistõttu katkestatakse õpingud.

Ministeeriumi väitel oleks vaja tegeleda sellega, et põhikoolilõpetajad suudaksid paremini hinnata õpingute ajal oma võimeid ja huvisid. Põhikoolist lahkudes pole 20 protsenti noortest seitsme aasta jooksul saanud keskharidusdiplomit. HTM-i arvates näitab see, et noored ei oska 9. klassi lõpus edasi õppimiseks valida õiget õppeasutust ja seetõttu ei omandata ka eriala.

Lisaks sellele on erialast diplomit pakkuvad kutsekoolid OECD raporti kohaselt endiselt ebapopulaarsed. Täpsemalt saab täna üldise keskhariduse 88 protsenti noortest vanuses, kuid kutseharidust läheb omandama alla poole ehk 46 protsenti õpilastest. See näitaja jääb alla nii OECD kui ka Euroopa Liidu keskmise.

Õpilaste vaba tahte piiramine

Samas leiavad Parksepa keskkooli abituriendid, et 15-aastane põhikoolilõpetaja ei tea veel, mida ta endaga teha tahab, vaid selgem visioon tekib alles gümnaasiumi 10. või 11. klassi keskel. Ühtlasi märgivad Võrumaal keskhariduse saanud Tairan Tiks ja Karl Martin Munski, et minister Repsi poolt välja pakutud keskmisel hindel põhinev gümnaasiumilävend 3,75 oleks nemad jätnud keskkoolist välja.

Ka Eesti Õpilasesinduste liidu aseesimees Marcus Ehasoo märkis, et praegune haridussüsteem toimib vaba tahte põhimõttel, mis annab õpilasele valiku langetada ning võtta vastu ise otsuseid, milline on pärast põhikooli tema edasine haridustee. Seetõttu jääb Ehasoo sõnul arusaamatuks, miks soovitakse luua sunniviisilise suunamise süsteemi ja tema hinnangul peab inimesele jääma valikuvõimalus, eriti nii olulises küsimuses nagu seda on haridus.

"Ministri viidatud probleemi lahenduseks ei ole õpilaste sanktsioneerimine ja sundvaliku ette seadmine, vaid tugisüsteemi loomine, mis aitaks õpilasel jõuda arusaamani, kas ta on gümnaasiumiks valmis, kas ta suudaks hakkama saada gümnaasiumi väljakutsetega ning millised on alternatiivsed valikud," kommenteeris Ehasoo. Ta lisas, et karistamisega tekitatakse hoopis õpimotivatsiooni, suhtumise ja koolis käimise soovi langust.

Riigi valikud

Haridus- ja teadusministeerium nendib, et riik saab üldisemas plaanis rakendada nii “pehmemaid” kui jõulisemaid abinõusid, et suunata noori tegema valikuid, mis viiksid erialasehariduseni. Nii on rakendatud karjäärinõustamise süsteemi ning põhikooli õppekavasse karjääriõppe. Lisaks sellele on HTM-i väitel kaasajastatud kutseõpet ja sidunud kutseõppe kutsestandarditega, mis peaksid andma noorele kindluse, et õpitud oskused on tööturu tõepoolest vajalikud.

Ministeerium möönab, et eelpool mainitud “pehmed” meetmed on olukorda küll veidi parandanud, kuid pole siiski avaldanud piisavat mõju. See tähendab, et kuigi vähenenud on kutseõppe katkestajate osakaal, siis kutsekooli astujate arv on jäänud laias laastus samaks. Nii suundub põhikooli lõpetajatest kutseõppesse iga neljas ja gümnaasiumi lõpetajatest iga kümnes.

Siit tulebki põhjus, miks minister Reps on välja tulnud plaaniga kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks lävend, mis oleks osa “jõulisemate” meetmete paketist. Ministeeriumi toonitab, et planeeritav lävend ei saa kindlasti olla ainus mõõdupuu, mille alusel suunata noorte haridusteed, vaid pigem tuleb välja töötada kombineeritud hindamisalused, mis annaksid tervikliku hinnangu õpilase arengule.

“Kui kehtestada noorte haridusvalikute suunamiseks riiklikud nõuded, on võimalik välja töötada ja rakendada keskselt hinnatav testimine. Kvaliteetse testimislahenduse väljatöötamine on kahtlemata ajamahukas ja selle rakendamine vajab mitmeaastast ettevalmistust ja eeltestimist,” kirjutatakse HTM-i ülevaate dokumendis.

Piits ja präänik

Tallinna ülikooli politoloogi Mari-Liis Jakobsoni sõnul hoiavad noori praegu kutsekoolidest eemal asutuste kehvapoolne maine ja vajadus teatava turvatunde järele. Tema hinnangul peaks ministeerium välja töötama lahenduse, mis ainult ei sunniks, vaid pakuks välja ka kutseharidust popimaks tegeva “prääniku”.

“Aga mis oleks, kui eristus kutsekooli ja gümnaasiumi vahel ei oleks nii range? Või veel enam, kutsekool oleks samasugune eliitkool nagu Eesti populaarseimad gümnaasiumid? Kui kutsekasse astumine ei tähendaks järeleandmisi üldkeskhariduses ning see looks suurepärase platvormi ka hiljem ülikooli astumiseks?,” küsis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Jakobson pakub välja, et keskkooliõppur reaalainete või keelte kõrval õppida ka autoremondilukksepale või turismikorraldajale vajalikke oskusi. “Nii kasvatame nende inimeste hulka, kes vajadusel tööturule siirduda saavad, kui ka säilitame neile võimaluse investeerida meie kõigi ühisesse inimvarasse kõrghariduse omandamise näol,” leiab Jakobson.

Toimetaja: Allan Rajavee



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: