Lõuna-Korea presidendi sõnul ei tule poolsaarel mingisugust sõda ({{commentsTotal}})

{{1502943180000 | amCalendar}}
Lõuna-Korea president Moon Jae-in.
Lõuna-Korea president Moon Jae-in. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Lõuna-Korea president Moon Jae-in kinnitas neljapäeval, et hoolimata kogunenud pingetest põhjanaabriga ei tule Korea poolsaarel mingisugust sõda.

"Kõik lõunakorealased on teinud rasket tööd, et ehitada riik uuesti üles pärast Korea sõda. Ma hoian uue sõja ära iga hinnaga. Ma tahan, et kõik lõunakorealased usuksid täie kindlusega, et mingisugust sõda ei tule," ütles riigipea.

"Kõik lõunakorealased on teinud rasket tööd, et ehitada riik uuesti üles pärast Korea sõda. Ma hoian uue sõja ära iga hinnaga. Ma tahan, et kõik lõunakorealased usuksid täie kindlusega, et mingisugust sõda ei tule," ütles riigipea pressikonverentsil, mis tähistas tema ametisolemise 100 päeva täitumist.

Pinged Korea poolsaarel on viimastel kuudel kerkinud tasemeni, millel räägitakse võimalikust sõjaohust seoses Pyongyangi relvastusprogrammi ambitsioonidega ning mille puhul on ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestanud seitsmel korral täiendavaid sanktsioone.

Eelmisel nädalal ähvardas Põhja-Korea tulistada rakette USA ülemereterritooriumi Guami pihta. Viimastel päevadel on taolisest retoorikast siiski hoidutud.

USA president Donald Trump ähvardas läinud teisipäeval, et Põhja-Korea "saab näha sellist tuld ja raevu ning sõjalist jõudu, mida maailm pole varem näinud", kui ta Ühendriikide sõjaga ähvardamisest ei loobu.

Pingeline olukord mõlemalt poolelt on tõstatanud võimaluse, et olukord võib viia katastroofiliste tagajärgedeni. Pyongyang on paigutanud suured suurtükiüksused nii, et nende laskeulatusse jääb Lõuna-Korea pealinn Soul, kus elab miljoneid inimesi.

Kuid Mooni sõnul on Soulil vetoõigus seoses igasuguse sõjalise tegevusega USA-lt, mis on Lõuna-Korea julgeolekupartner ja kaitsja.

"Mitte keegi ei saa langetada otsust sõjalise tegevuse kohta Korea poolsaarel ilma meie nõusolekuta," ütles ta. "USA ja president Trump on öelnud, et ükskõik, millist varianti nad ei kasutaks Põhja-Korea puhul, kõik otsused langetatakse pärast konsultatsioone ja nõusoleku saamist Korea Vabariigiga."

Juuni lõpus Washingtoni külastanud Moon keeldus kritiseerimast Trumpi sõjakat keelekasutust Pyongyangi suunal, mis on muutnud rahvusvahelisi vaatlejaid ärevaks.

Mooni sõnul püüab Trump avaldada Põhja-Koreale survet otsusekindlust väljendades. "Ma ei arva, et ta püüab näidata teatud soovi alustada sõjategevusega," sõnas Moon.

Guam on USA territoorium 1898. aastast, Teise maailmasõja ajal oli see umbes kaks aastat ka Jaapani koosseisus.

Allikas: AFP - BNS- ERR



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: