Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu ({{commentsTotal}})

{{1503315540000 | amCalendar}}

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

"Kui ma vaatan seda eelnõud, siis mul on tunne, et jutstiitsminister on astunud sotside reha peale ja hakkab riigilt ette andma käitumisreegleid, siinkohal politseile," ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ERR-ile.

Ta lisas, et ka praegu on politseil võimalik valida vahemik, kui suur karistus rikkujale määrata. "Nüüd antakse ette mõõdikud ette ja ei karistata mitte tegu, vaid rahakotti ja see on põhimõtteliselt vale."

Pevkuri sõnul paistab eelnõu tagant ainult soov riigikassat täita, aga ka see ei pruugi anda tulemust. Ta tõi näiteks, et rahandusministeeriumi andmetel sõidab 2/3 ettevõtjatest, kelle ametlik palk on alla 1000 euro, Toyota Land Cruiseriga.

"Ehk seega nad ei näita kogu oma sissetulekut. Ja inimeste jagamine esimeseks, teiseks ja kolmandaks Eestiks pole mõistlik tee. Samuti antakse motivatsioon oma sissetuleku varjamiseks. Tuleb karistada ikkagi tegu," rääkis Pevkur.

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et üldises plaanis tema erakond antud plaani ei toeta.

"Jutt sotsiaalsest ebaõiglusest on vaid suitsukate, retsidiivset käitumist trahve suurendades ei muuda ja tegelik soov on saada riigieelarvesse raha," ütles Helme esmaspäeval ERR-ile.  Ta lisas, et trahvide sidumist on erakonnas põgusalt arutatud ja üldiselt ollakse sama meelt.

Helme lisas, et karistuse sidumisel sissetulekuga on ka filosoofiline pool. "Kui piirkiirust ületab üle 40 km/h tunnis vaesem inimene vana autoga, või jõukas inimene uue autoga, siis on nad korda saatnud sama rikkumise," lausus Helme.

Tema sõnul on politseile seadusandja jätnud kaalutlusõiguse  ehk diskretsiooni ehk kõigile rikkujatele "ei pea lajatama täie rauaga", vaid lähtuda saab konkreetsest olukorrast ja varasemast karistusregistrist.

Andres Ammas Vabaerakonnast möönis, et lõpliku hinnangu saab muidugi anda eelnõu tekstiga tutvudes, kuid ka tema oli pigem vastu.

Ta ütles, et karistuse suurus peab printsiibina sõltuma süü suurusest, mitte süüdlase sissetulekust. "Küsimus on, kas niisuguse lähenemisega ikka tuleb õiglust juurde? Või tuleb juurde vaid bürokraatiat? Kuidas nõutakse trahvi nn oü-tajatelt? Bemmiga jõmmi ametlik sissetulek on sageli miinimumpalk. Jään huviga ootama, kas eelnõu algatajad on kõike kaalunud ja küsimustele vastused leidnud või on tegemist ühe aegunud ilmavaate loosungliku ilminguga."

Liiklusjurist Indrek Sirk on trahvide sissetulekuga sidumise poolt

Liiklusjurist Indrek Sirk peab aga justiitsministeeriumi algatust õigeks. “Raskemate rikkumiste karistuste sidumine isiku sissetulekuga kasutusel mitmetes riikides ja on minu hinnangul igati õigustatud. Kuid karistuse eesmärgiks ei saa olla riigile raha saamine, seega on valesti seatud eesmärk teenida riigikassasse kümme miljonit lisaraha. Ka 2010. aastal tööle pandud kiiruskaameratest loodeti riigile rahamasinat, kuid tulemuseks on hoopis liiklejate hoidumine rikkumistest, mis peakski olema riigi tegelik eesmärk," ütles Sirk ERR-ile.

Raskemate rikkumiste eest rahatrahvi sidumisel sissetulekuga on Sirgi sõnul suurem lootus, et eelkõige keskmisest suurema sissetulekuga inimesed hoiduvad rikkumistest. "Tuleb küll märkida, et korduva juhtimisõiguseta sõitmise, üle 0,5 promilli ning üle 40 km/h kiiruseületamise korral suurenevad karistused ka "vaesematele" inimestele 25 protsenti," sõnas Sirk.

Süsteemi negatiivne külg on Sirgi hinnagul maksuameti andmete täielikkus, kuna inimeste ametlik sissetulek ja elustandard ei pruugi olla kooskõlas, samuti ei laiene süsteem välismaal töötavatele inimestele ning välismaalastele. "Positiivse poole pealt on selle eelnõuga võimalik ka väärteokaristusest tingimisi vabastada - osaliselt või täielikult. See kõik suurendab paindlikkust karistuste määramisel ning võimaldab individuaalsemalt inimesi mõjutada, tagamaks seda, mis tegelikult peakski olema riigi eesmärk- luua turvalisemat liikluskultuuri."     

 

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: