Narkomaanid surevad seal, kus pole süstlavahetuspunkte ({{commentsTotal}})

Tarvitatud süstlad tugikeskuses.
Tarvitatud süstlad tugikeskuses. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees

Kõige rohkem narkootikumi üledoosist põhjustatud surmi juhtub Tallinna magalapiirkondades, kus elavad sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel inimesed ega ole süstlavahetuspunkte, selgus politsei statistikast.

Tänavu jaanuarist juulini on Eestis uimasti üledoosi tõttu surnud 63 inimest, neist 38 Tallinnas. Mustas statistikas hoiavad kahte esimest kohta Lasnamäe (15 surma) ja Põhja-Tallinn (10). Põhja-Tallinnas on seejuures kõige rohkem surmi olnud just Sitsi asumi piirkonnas, mille elanikud sõdivad süstlavahetuspunkti rajamise vastu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Peamine üledoosi põhjustaja on fentanüül segatuna teiste ainetega, näiteks amfetamiini ja diasepaamiga, aga üksikutel juhtudel ka kokaiini või metadooniga. Jõgevamaa Puurmani valla juhtumis saadi üledoos GHB-st, nn korgijoogist.

Kummaski kriisipiirkonnas, ei Lasnamäel ega Põhja-Tallinnas ei tööta ühtegi kahjude vähendamise keskust, kus sõltlased saaksid süstlaid vahetada ning nõustamist ja rehabilitatsiooniteenustele suunamist.

Tallinna linna ainuke süstlavahetuskeskus asub kesklinnas Lastekodu tänaval, kus MTÜ Convictus tegeleb süstlavahetusega ja sotsiaal-psühholoogilise nõustamisega tervise arengu instituudi (TAI) rahastusel. Selle ümbruses ega üldse kesklinnas ei ole tänavu olnud ühtegi narkootikumi üledoosist põhjustatud surmajuhtumit. Sama kehtib Magasini tänava keskuse kohta, kus MTÜ Pealinna Abikäsi samuti TAI rahastusel sõltlasi nõustab. Süstlavahetust seal siiski ei toimu.

Põhja-Tallinnale on saanud saatuslikuks see, et juba ligi poolteist aastat tagasi pandi seal kinni Erika tänaval tegutsenud süstlavahetus- ja nõustamiskeskus ning linnaosa uue keskuse avamiseni pole siiani jõutud.

Toimetaja: Priit Luts



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: