Valiku tegemisel hindas žürii tööde vastavust selles etapis püstitatud võistlusülesandele. Muuhulgas vaadati ideede sobivust ümbritsevasse keskkonda ning sadama ja linna ühendamise läbimõeldust, ideelahenduse värskust ja innovaatilisust, aga ka lahenduse teostatavust. Zaha Hadid Architects valiti žürii poolt välja konsensuslikult, ütles žürii esimees, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kalmu sõnul oli Zaha Hadid Arhitectsi töö eristuv, pakkudes Tallinna mereväravale innovaatilist ja terviklikku lahendust. Nende kasuks rääkis ka rahvusvaheline kogemus. Teised kaks finalisti olid Eesti päritolu Kavakava arhitektuuribüroo ja Alver Arhitektid.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul oli Zaha Hadid Arhitectsi töö eristuv, pakkudes Tallinna mereväravale innovaatilist ja terviklikku lahendust.

„Zaha Hadid Architects on oskuslikult loonud linnaruumi ja sadamaala tasakaalustatud ühendamise koos läbimõeldud juurdepääsude ja liikluslahendustega. Nende töös joonistuvad läbivalt välja jalakäijate liikumistee diagonaalid, mille ümber on rajatud mitmekesine ja meeldejääv linnaruum. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab ka Admiraliteedi basseini ümbrusele A-ja D-terminali esistega pakutud ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Zaha Hadid Architectsi töö kasuks rääkis ka tugev logistika- ja kinnisvaraarenduse analüüs ning veenev masterplaani etapiviisiline ja realistlik elluviimisvõimalus," põhjendas Kalm valikut.

Koostöös Zaha Hadid Architectsiga loodab Tallinna Sadam jõuda Vanasadama arendusplaani "Masterplaan 2030" valmimiseni selle aasta lõpuks. Pärast arendusplaani valmimist algatab ettevõte detailplaneeringud ja töötab välja sobivad ärimudelid arenduste elluviimiseks.

Killustatus tuleb siduda tervikuks

Tallinnasse võiduteadet kätte saama tulnud Zaha Hadid Architects esindaja Ludovico Lombardi sõnul tuli Tallinna sadamaala arendusplaani kavandit välja pakkudes lahendada mitmeid erialaselt huvipakkuvaid probleeme, nagu näiteks sadamafunktsioonide säilitamine uudse ja laialt kasutatava linnakeskkonna loomisel, mis tegigi rahvusvaheliselt tuntud ja kogenud ettevõttele konkursil osalemise põnevaks.

"Meie jaoks oli peamiseks probleemiks sadamaala fragmentaarsus ja mõnede sadamahoonete valekasutus. Nõnda püüdsime oma töös pakkuda välja erinevate alade tugevat seotust ja väga nähtavaid, ala läbivaid teid jalakäijatele, elustades ja hõmates unustatud sadamapiirkondi, mis seoks kõik selle üheks tervikuks," kirjeldas Lombardi.

Nüüd tuleb võidutööl mestida oma plaani ka juba käimasolevad ja teiste konkurssidega väljakuulutatud arendused ning see kõik tervikuna toimima panna.

Suure kogemustepagasiga, k.a sadamaalade kavandamisega tööd teinud võidutöö autorid otsisid inspiratsiooni ja toimivaid lahendusi Tallinna jaoks eeskätt Skandinaavia sadamatest, eeskätt Kopenhaagenist, Oslost ja Stockholmist, kus sadamaalad juba toimivad linnaruumi loomuliku osana.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm möönis, et võidutöö autorite autoritasu, mille suurust konkursi korraldaja ei avalikusta, läheb mõnevõrra kallimaks, kui oleks läinud ülejäänud kahe finalisti puhul, ent see vahe pole kordades ning suurem hind on sellise kogemustepagasi juures, mida Zaha Hadidi arhitektide büroo endaga kaasa toob, nende jaoks igati põhjendatud. Eeskätt on Kalmul hea meel, et nii nimekat bürood õnnestus intrigeerida Tallinnas kätt proovima.

"Isegi meid ja žüriid üllatas, ja ma usun, et positiivselt üllatas ka teisi võistlejaid, et maailmafirma tuli siia tegema. Selles protsessis, ma ütleksin, õppisid kõik. See oli ausalt positiivne üllatus, et nad nii tõsiselt võtsid seda meie projekti," ütles Kalm.

Raskeliiklust vähemaks ei jää

Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et arendusplaani võidutöö tegeleb ka sadamast lähtuva kaupu vedava raskeliiklusega, ent selle maht praegusega võrreldes linnaliikluses kokkuvõttes ei vähene.

"Siin olid sadamapoolsed tingimused üsna selgelt ette antud. Selle juures on peamine põhimõte ikkagi see, et enamus raskeliiklust saaks Tallinna linnast nii ruttu ja nii vähe Tallinna tänavaid häirivana välja kui võimalik, nii et Reidi teel on siin endiselt oluline roll," ütles Mänd.

"Siiski tasub tähele panna, et ka olenemata sellest, kui palju Tallinna Sadam teeb arendustöid Muugal, siis Vanasadama poolelt on kasvud jätkuvad, nii et kui mõned ro-ro laevad viiakse ka Vanasadamast välja, avatakse liinid, Muuga-Vuosaari näiteks, siis see võib-olla lõikab lihtsalt natukene seda üldist kasvu maha, aga olemasolevaid mahtusid oluliselt ei muuda," tõdes linna peaarhitekt.

Mänd tõi veel esile, et Zaha Hadidi arhitektide büroo teeb küll üldise arendusplaani, ent detailidega nende lahendus tegelema ei hakka.

"Oluline on säilitada see linnaruumi voolavus, mille on arhitektid välja pakkunud praeguses masterplaanis, aga olulisematele objektidele ja hoonetele annavad lõpliku näo kindlasti juba hoopis teised arhitektid ja ei ole välistatud, et selles piirkonnas toimub veel mitmeid arhitektuurivõistlusi, et saada parimad lahendused väärikasse linnaruumi," ütles Mänd.

Tööd juba käivad

Esimeses etapis tehakse sadamaalal ümber liikluslahendused. Osalt on see nn targa sadama projektiga ka tehtud. Sõidukite uus liikluslahendus on eelduseks arendusplaani elluviimiseks.

Esimeste töödega alustatakse juba järgmisel aastal, tööde mahuks on kavandatud kümne miljoni euro ringis, sellest 30 protsenti tuleb eurorahade arvelt.

Nii läbib D-terminal rekonstrueerimise - see ehitatakse suuremaks ja funktsionaalsemaks, alustatakse ka jalakäijate silla rajamist üle Admiraliteedi basseini, mille teostaja kuulutati välja tänavu suvel. Sild aitab muuhulgas kiirendada terminaliga eksinud inimeste teekonda õigesse punkti.

Põhjamuuli äärde rajatakse kruiisiterminal, selle projekteerimisega tegeleb arhtiktuuribüroo Salto AB ning ka see peab haakuma uue arendusplaaniga. Kui hästi läheb, algavad sellegi tööd järgmisel aastal, ütles Kalm.

Tallinna Sadam kuulutas möödunud aastal välja Vanasadama arendusplaani "Masterplaan 2030" ideekonkursi, et leida terviklahendus sadamaala kinnisvaraarenduste ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Tulemuseks peaks sadamaalast kujunema atraktiivne ja kergesti läbitav linnaruum.

Zaha Hadid Architects on Londonis baseeruv rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo, kellel on suur kogemustepagas nii suuremahuliste hoonete projekteerimisel, mereäärse linnaruumi planeerimisel kui ka arendusplaanide koostamisel. Äramärkimist väärivad  One North Masterplan Singapuris, Salerno mereterminal Itaalias, Antwerpeni sadamahoone Belgias, Bilbao Zorrozaure'i sadamaala arendusplaan Hispaanias, Milano City Life residentsid Itaalias, Shanghai maamärk, kaubandus- ja ärikeskus Sky SOHO Hiinas.

Vanasadama Masterplaani žüriisse kuulusid Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti arhitektide liidu aseesimees Peeter Pere ja arhitektide liidu liige Ülar Mark.