"Eesti ametiasutused jätavad endale õiguse mitte akrediteerida ega käsitleda meediaväljaannetena kanaleid - Rossija Sevodnja kontserni kanalid -, mille toimetused ei ole sõltumatud ja mis ei järgi head ajakirjandustava. Sama põhimõte kehtib ka Eestis läbiviidavate eesistumisürituste puhul," ütles Eesti eesistumismeeskonna pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

"Eesti jaoks on meediavabadus väga oluline väärtus, mida kinnitab kõrge 12. koht Maailma pressivabaduse indeksi (World Press Freedom Index 2017) 180 riigi seas. Teeme igakülgset koostööd väljaannete ja ajakirjanikega sealhulgas ka Venemaalt, kes lähtuvad oma töös sõltumatu ajakirjanduse põhimõtetest ja väärtushinnangutest. Samas oleme vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja –propaganda edendamisele," lisas eesistumisemeeskonna esindaja.

"Väärinfo- ja propagandaga seotud ohte on tõsiselt mõistmas enamus demokraatlikke riike ning neid ühendavaid institutsioone. Nii on ka Euroopa Parlament nimetanud Sputnikut oma 2016. aasta 23. novembri resolutsioonis "pseudouudisteagentuuriks"," lisas Eesti esindaja.

Vene välisministeerium avaldas teisipäeval "hämmeldust" Eesti otsuse üle mitte anda "rahvusvahelise infoagentuuri (MIA) Rossija Sevodnja" töötajatele akrediteeringut Euroopa Liidu välisministrite 7.-8. septembri kohtumise kajastamiseks Tallinnas.

MIA Rossija Sevodnja moodustati 2013. aasta Vene presidendi Vladimir Putini korraldusega senise uudisteagentuuri RIA Novosti baasil, mis sama otsusega likvideeriti. Uus agentuur allub otse valitsusele ning selle peadirektoriks nimetati Venemaa ja Putini-meelsete esipropagandistiks peetav telesaatejuht Dmitri Kiseljov, kes määras peatoimetajaks Margarita Simonjani. Simonjan on samal ajal ka Vene propagandat edastava ingliskeelse telekanali RT peatoimetaja.

2014. aastal käivitas agentuur multimeediaplatvormi Sputnik, mida peetakse samuti Vene propaganda tööriistaks. Peaminister Jüri Ratas on lubanud, et Eesti valitsuse liikmed Sputnikule intervjuusid ei anna.