EL-i välisministrid küsivad lisaraha võitluseks Kremli propagandaga
Euroopa Liidu välisministrid küsivad lisaraha Venemaa propaganda vastu võitlemiseks ja liidu maine parandamiseks Araabia-maades ja Lääne-Balkanil. Kaheksa välisministri koostatud kirjas märgitakse, et Euroopa Liit peab kiirkorras parandama strateegilise kommunikatsiooni võimekust.
Valeinfo ja propaganda on muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Me näeme väliste jõudude katseid tekitada usaldamatust ja rahulolematust demokraatliku korraga ja halvustada EL-i, seisab kaheksa välisministri koostatud kirjas Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile.
Euroopa Liit tõrjub täna Vene propagandat suuresti õhinapõhiselt. Valdava osa tööst teevad ära liikmesriikidest Brüsselisse läkitatud eksperdid ja idasuunalise rakkerühma eelarve on 200 000 eurot. Samal ajal kui Euroopa Komisjoni üldine kommunikatsioonieelarve on 200 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Aga asjad võivad hakata muutuma, sest näiteks Euroopa Parlament nõuab rakkerühmade eelarve mitmekordistamist ja ka Euroopa Komisjonis on hakanud jää liikuma.
"On oluline, et EL leiaks püsiva lahenduse nende rakkerühmade mehitamiseks kui ka rahastamiseks, sest ainult õhinapõhiselt ja liikmesriikide vabatahtlike toetustega ei ole võimalik seda väga olulist strateegilist töösuunda kestlikult lahendada," selgitas Eesti välisminister Sven Mikser.
Mikseri sõnul leidsid välisministrid esmaspäeval üksmeelselt, et strateegilise kommunikatsiooni jaoks on vaja leida lisaraha.
Venemaa suhtes tundlikumad liikmesriigid pelgavad aga, et kui lisavahendid tulevad, panustab välisteenistus pigem Lääne-Balkani ja lõunasuunalise kommunikatsiooni järeleaitamisse ja Kremli-meelse meedia rünnakuid peavad Brüsselis tõrjuma ka edaspidi 14 ületöötanud eksperti, abiks vabatahtlikud.
"Kindlasti teadlikkus sellest, et Venemaalt lähtuva väärinfoga tuleb jõuliselt võidelda, see teadlikkus kasvab. Küsimus on, kas me jõuame probleemi kasvamisega tempot pidada," nentis Mikser.
Toimetaja: Laur Viirand