EL-i välisministrid küsivad lisaraha võitluseks Kremli propagandaga ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu välisministrid küsivad lisaraha Venemaa propaganda vastu võitlemiseks ja liidu maine parandamiseks Araabia-maades ja Lääne-Balkanil. Kaheksa välisministri koostatud kirjas märgitakse, et Euroopa Liit peab kiirkorras parandama strateegilise kommunikatsiooni võimekust.

Valeinfo ja propaganda on muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Me näeme väliste jõudude katseid tekitada usaldamatust ja rahulolematust demokraatliku korraga ja halvustada EL-i, seisab kaheksa välisministri koostatud kirjas Euroopa Liidu välisasjade kõrgele esindajale Federica Mogherinile.

Euroopa Liit tõrjub täna Vene propagandat suuresti õhinapõhiselt. Valdava osa tööst teevad ära liikmesriikidest Brüsselisse läkitatud eksperdid ja idasuunalise rakkerühma eelarve on 200 000 eurot. Samal ajal kui Euroopa Komisjoni üldine kommunikatsioonieelarve on 200 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aga asjad võivad hakata muutuma, sest näiteks Euroopa Parlament nõuab rakkerühmade eelarve mitmekordistamist ja ka Euroopa Komisjonis on hakanud jää liikuma.

"On oluline, et EL leiaks püsiva lahenduse nende rakkerühmade mehitamiseks kui ka rahastamiseks, sest ainult õhinapõhiselt ja liikmesriikide vabatahtlike toetustega ei ole võimalik seda väga olulist strateegilist töösuunda kestlikult lahendada," selgitas Eesti välisminister Sven Mikser.

Mikseri sõnul leidsid välisministrid esmaspäeval üksmeelselt, et strateegilise kommunikatsiooni jaoks on vaja leida lisaraha.

Venemaa suhtes tundlikumad liikmesriigid pelgavad aga, et kui lisavahendid tulevad, panustab välisteenistus pigem Lääne-Balkani ja lõunasuunalise kommunikatsiooni järeleaitamisse ja Kremli-meelse meedia rünnakuid peavad Brüsselis tõrjuma ka edaspidi 14 ületöötanud eksperti, abiks vabatahtlikud.

"Kindlasti teadlikkus sellest, et Venemaalt lähtuva väärinfoga tuleb jõuliselt võidelda, see teadlikkus kasvab. Küsimus on, kas me jõuame probleemi kasvamisega tempot pidada," nentis Mikser.

Toimetaja: Laur Viirand



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: