Tarbijahinnaindeks muutus augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti ning Josing soovitas valitsusel seetõttu loobuda meetmetest, mis hindade kasvule kaasa aitaksid.

Ossinovski ütles ERRi raadiouudistele Josingu öeldut kommenteerides, et magustatud jookide maksustamise eesmärk pole nende hinda kallimaks muuta, vaid suunata tootjaid vähendama nende toodete suhkrusisaldust.

"Sellepärast on see maks planeeritud ka mitmeastmelisena. Ehk siis tootjatel on võimalik suhkrusisaldust alandades maksust pääseda täielikult või maksta seda väga minimaalselt. Teiste riikide kogemus näitab, et üldiselt see täpselt nii läheb ja see peaks soodustama just kodumaiseid tootjaid, kes Eesti turust huvitatuna teeksid need muudatused ära," lausus ta.

Minister juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsus tahab vabastada lisatud suhkru maksust nii mahlad kui ka piimatooted, konkreetsemalt jogurtid. See aga eeldab Euroopa Liidus riigiabiloa menetlust, mis on praegu käimas ja tuleb loodetavasti positiivne.

"Tarbijahinnaindeksit tervikuna vaadates peame eristama neid asju, mis on välditavad, asjadest, mida vältida ei ole võimalik," sõnas Ossinovski.

"Näiteks tubaka ja alkoholi hinnatõus on and tarbijahinnaindeksi tõusule väga olulise panuse, see on teadliku valitsuse poliitika tulemus, mille eesmärk on suunata inimesed kahjulikult tarbimiselt ära, ja kindlasti see mõju ka tuleb. Seda tuleb vaadata lahus näiteks või hinnatõusust, mida sellisel viisil kindlasti vaadelda ei saa," lisas ta.

Töö- ja terviseminister märkis, et Eesti majanduse üks aluskive on vaba turumajandus ning on teada, et kui inimeste palgad tõusevad, siis kaupmehed leiavad koos tootjatega võimalusi, et ka inimestelt selle eest rohkem raha küsida.

Ossinovski sõnul on kaupmehed olnud osavad palgatõusu ära kasutama. Ta tõi näite, et alkoholiaktsiisi mõju jõuab reaalselt õlle hinda alles septembris, aga enamik kaupmehi tõstsid hinda juba juulis ehk müüsid madalama aktsiisiga õlut kallimalt, et oma kasumeid suurendada. See käib tema sõnul turumajanduse juurde.

Tõniste: hinnatõus on pigem ajutine

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles magusamaksust rääkides, et selle mõju üldisele hinnatõusule jääks väga väikseks - ligikaudu 0,08 protsendipunkti.

Ligi neljaprotsendilist hinnatõusu ei pidanud ta murekohaks.

"Selline hinnatõus on rahandusministeeriumi hinnangul ajutise iseloomuga ja hinnatõus stabiliseerub tulevikus pigem madalamal tasemel," lausus Tõniste.

"Viimase kolme aasta tagasihoidlik tarbijahinnaindeksi tõus on olnud tarbijatele meeldiv, kuid majanduskasvu seisukohalt pidurdava iseloomuga, sest tarbimis- ja investeerimisotsuseid lükatakse hinnatõusu puudumisel pigem edasi," lisas ta.

Minister märkis, et taastuv hinnatõus on suures pildis mõõdukas ning aitab kasvavate sissetulekute toel kasvatada inimeste soovi tarbida ja ettevõtete julgust investeerida, toetades nii ka majanduskasvu.