Poodide võiletid võivad aasta lõpuni hõredaks jääda ({{commentsTotal}})

{{1505107800000 | amCalendar}}

Või hind on viimasel ajal märgatavalt tõusnud, praegu on aga või mõnes poes lettidelt lausa kadunud või valik väga väikeseks jäänud. Tootjad seletevad seda suurenenud või tarbimisega kogu maailmas, mis on omakorda tingitud sellest, et viimaste uuringute kohaselt on piimarasv kasulik.

Selveri kaubandusjuht Heli Laumets ütles Postimehele ning lisas, et hankijatel pole võimalik võid anda ja see võib kesta veel paar nädalat.

Rimi ostudirektori Margus Amori sõnul neil võidefitsiiti ei ole, kuid sooduskampaaniaid nii pea loota ei ole.

"Kui on kampaaniaid hästi palju, siis on raske koguseid planeerida. Tänases turusituatsioonis on kampaaniaid märksa vähem, kuna võitootjad ei tee enam palju kampaaniapakkumisi," rääkis Amor "Aktuaalsele kaamerale".

Prisma Peremarketi ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru nentis, et letid täiesti tühjad ei ole, kuid tarneprobleemidest tulenevalt ei saa kindlustada kõigi sortimendis olevate võide saadavust.

Tootjad kinnitavad, et või tootmine Eestis vähenenud ei ole. Küll on aga suurenenud tarbimine kogu maailmas, sest teadlased kinnitavad nüüd piimarasva tervislikkust.

"Tarbijad lähevad margariinilt üle võile. Teisalt, toorpiimas rasva osa on järjest vähenema hakanud ja see on loonud rasvapuuduse. Kolmas efekt on selline lumepalliefekt, et mida rohkem me võist räägime, seda vähem seda lettidel on," rääkis Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Solovjov leidis, et olukord muutub lähikuudel ning probleem on jaanuariks või hiljemalt veebruariks lahenenud.

Solovjovi sõnul on tekkinud lumepalliefekt: "Võidefitsiidist rääkimine on kasvatanud nõudlust veelgi ja nii ongi kohati letid tühjaks ostetud."

Eestis toodetud võist läheb umbes kolmandik ekspordiks. Sama suhe kehtib ka toorpiima kohta.

"Sellest ressursist, mis täna Eestisse ümbertöötlemiseks jääb, enam väga palju midagi juurde teha ei anna, sest piimarasva tarbimise tõus on kandunud ka teistesse toodetesse, rasvavabade piimatoodete kõrgaeg on möödas," kinnitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron.

Tema sõnul on või tarbimine tõusnud kogu maailmas ja see on mõjutanud ka Eesti turgu.

Statistikaameti teatel on või hind kerkinud aastases võrdluses 44 protsenti. Kui eelmise aasta augustis maksis 200-grammine võipakk 1,36 eurot ja eelmise aasta lõpus veel alla 1,60 euro, siis selle aasta alguseks oli hind kerkinud juba 1,70 euroni. Hiliskevadel küll hind veidi langes, kuid suve lõpus oli hind tõusnud 1,90 euroni.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: