Riigikogulastes tekitas presidendi kõne vastakaid arvamusi
President Kersti Kaljulaid meenutas riigikogu sügisistungit avades poliitikutele, et keegi ei saa monopoliseerida eestlaseks olemise uhkust ning teisest kultuurist pärit inimesi ei tohi pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaiks. Presidendi kõne tekitas poliitikutes vastakaid arvamusi.
Riigikogu järjekordset tööaastat avades manitses president poliitikuid mitte lahterdama Eesti inimesi sinimustvalgeteks ja vähem sinimustvalgeteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Mitte keegi ei tohi tekitada osas ühiskonnas süütunnet või pidada neid kasutuks seepärast, et nad ei mõtle kogu oma reproduktiivse ea kestel sellele, et sinimustvalge all seisaks rohkem puhastverd eestlasi. Mitte keegi ei tohi pidada vähem sinimustvalge lipu alla kuuluvaks neid kaaskodanikke, kes pärinevad teisest keelest või kultuurist," kõneles Kaljulaid.
Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre ütles, et riigikogulastele suunatud kõne puudutas neid küsimusi, millega praegu tegeletakse - näiteks rahvusküsimuse üleskergitamist kohalike valimiste kampaanias.
"Kindlasti on mõte, et 26 aastat pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist me endiselt arutame tõuküsimuste üle nagu oleksime kuskil, kas siis eelmise sajandi 1930. aastatel, kui see teema oli väga moodne," kommenteeris Pilvre.
Ta leidis, et tänapäeval peaks poliitikud olema avatumad ja seetõttu oli presidendi märkus asjakohane ning suunatud tema hinnangul just ühe parlamendis esindatud erakonna loosungite vastu.
EKRE esimees Mart Helme ütles, et ta pole nõus, et rahvusküsimuse üle ei võiks arutada.
"Meil on siin erakondi, kelle jaoks vene keel Eesti territooriumil, Eesti kuulutustes, Eesti asjaajamistes ei ole probleem. Me võime küsida, kui sinimustvalged on nemad. Ja on erakond, kes ütleb, et Eesti peab olema eestikeelne. Kui sinimustvalge on see erakond?" rääkis Helme.
Helme lisas, et tema oleks tahtnud kuulda presidenti kõnelemas Eesti inimeste vaesusest, rändekriisist ja terrorismist.
Vabaerakonna fraktsiooni liige Monika Haukanõmm leidis, et president kõneles olulistest küsimustest nagu ligipääsu tagamine puuetega inimeste jaoks või omavalitsuste kohustus osutada abi hädasolijatele.
"Ei ole vastuvõetav see, et näiteks sotsiaalteenuste osutamisel on see nii erinev olenevalt sellest, kus ta elab," sõnas Haukanõmm.
Tema hinnangul on omavalitsuste abi praegu tihti nagu loterii ja selle saamine sõltub elukohast.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR