Siim Raie: mälestise säilimiseks on koostöö omanikuga ülioluline ({{commentsTotal}})

Aastaid tühjalt seisnud Tallinna linnahall, mille seinad eelmisel nädalal ilma loata täis maaliti, kergitas taas küsimuse, kuidas kohelda muinsuskaitsealuseid objekte. Muinsuskaitseameti juhi Siim Raie sõnul on mälestise säilimiseks ülioluline dialoog omaniku või valdajaga.

Objekte, mida Eestis kaitsta, jagub ning kultuurimälestiste riiklikus registris on 26 537 kultuurimälestist, 13 434 kunistmälestist, 6655 arheoloogiamälestist ja 5272 ehitusmälestist, vahendas "Aktuaalse kaamera" nädalalõpulisa "Nädal".

UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub Eestist kaks objekti ehk Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar, mis võeti nimekirja 2005. aastal. Sellega läks kaitse alla ka Tartu tähetorn, kust legendaarne astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve juhtis Maa kuju ja suuruse mõõtmist.

Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on seaduse alusel kaitstud ainult murdosa eesti kultuuripärandist. "Ma arvan, et rohkem ei peakski kaitsma, sest peretraditsioonid, inimeste igapäevane praktika, kultuuri tarbimine ja hoolimine kaitsevad seadusest palju paremini," märkis ta.

Nii mälestiseks võtmine kui sellest vabastamine, on pikk protsess, otsusele eelneb põhjalik analüüs ja ekspertiis ning koostöö omaniku ja omavalitsusega.

"Täna me võtame või kultuuriminister võtab kaitse alla 10-15 objekti aastas ja ka vabastab samamoodi ekspertiisi alusel kaitse alt kultuuriminister. Kaitse alla saamine ja vabanemine on üks ja sama tee, mis tuleb läbida ning see ei peagi olema kerge protsess ega kergekäeline protsess," ütles Raie.

Lisaks muinsuskaitse seadusele saab kultuuriväärtusi kaitsta ka planeerimisseaduse alusel miljööväärtuslike alade kehtestamise või teemaplaneeringuga.

"Seda võimalust 1995. ja 1996. aastal kui neid tänaseid nimekirju, muinsuskaitse nimekirju massiliselt koostati, veel ei olnud ja võibolla need otsused täna oleksid natuke erinevad," arvas Raie.

Muinsuskaitse all olevate objektide omanikud on erinevaid ning osad nesit leiavad, et ettekirjutused on liiga ranged, kooskõlastusi võimatu saada ja löövad käega.

"Kultuuripärand on taastumatu ressurss. Kui me oleme ta tuksi keeranud, siis ka restaureerimise, konserveerimise käigus taastada autentsust ei ole võimalik. Siis on parem projekti käigus kõik küsimused juba paberil ära lahendada. See, et ei ole võimalik, seda ma ei usu. Me anname 900 töödeluba aastas," kinnitas Raie.

Tallinnas Kadriorus Kunderi 46 maja renoveerimise eestvedaja Priit Muuga rääkis, et ehitus ise võttis vähe aega, aga palju võttis aega just dokumentatsiooni korrastamine, läbirääkimised, ootamised.

"Küsimusi oli palju, paljudes asjades leidsime kompromissi ning selles osas tuli linnaplaneerimise amet meile vastu. Samas mõned muud asjad, näiteks inimestel on siin korterites gaasikütted - tingimus oli nende poolt, et fassaadi poole ei tohi olla suitsutorusid ja hoovi poolelt jõudsime kompromissile, et kui panna peale sobivad katted, mida nad soovitasid, siis nii me ka tegime. Kui päris aus olla, siis tulemuses, neid ei märka lihtsalt ja annab väga positiivse tulemuse," märkis Muuga.

Renoveerimiseks on võimalik taotleda mingil määral rahalist toetust nii omavalitsustelt kui riigilt.

Muuga sõnul säilitasid nad maja renoveerimisel originaalaknad. "Eelmisest Eesti vabariigi perioodist ja sinna saime toetuse. Ütlen ka seda, et kui me seda toetust ei oleks saanud, siis tõenäoliselt oleksime me need ka vahetanud," nentis Muuga.

Ajaloolisele hoonele uue sisu andmine eeldab nii omanike initsiatiivi kui ametnike kompromissivalmidust ehk kumb oleks parem - kas tühi kaitsealune tondiloss või inimestele ligipääsetav unikaalne hoone.

Rotermann City juht Martin Ühtegi tõdes, et võibolla kõige keerulisem oli elevaatori hoone.

"Sellele vanale viljahoidlale kaasaegse funktsiooni leidmine oli väga keeruline ja väga aega nõudev. Küll me kaalusime sinna parkimismaja, kino, keeglisaale ja muid asju, aga äriplaanis nad nagu kokku ei jooksnud omadega. Aga tehtud ta sai ja oleks olnud abiks, kui me oleks saanud sinna kvartali siseküljele mõned aknad teha, oleksime kindlalt saanud selle hoone paremini renoveeritud," rääkis ta.

Ühtegi hinnangul on suur eesmärk ikkagi ju see, et linn on inimeste jaoks ja kui mingid hooned või hoone osad enam inimesi ei kõneta või neil ei ole lihtsalt sinna asja, siis on ka mõistlik muinsuskaitsel olla paindlikum.

Raie sõnul püüdleb amet selle poole, et otsused oleksid järjepidevad. "Et meie praktika oleks kogu Eestis ühtlane ja arusaadav. Mis see muinsuskaitse on - ongi selline muutuste juhtimise distsipliin, aga selle aluseks on ikkagi dialoog mälestise omanikuga, sest majad ei hoolda ennast ise. Mälestis vajab inimest, et ta säiliks ja see dialoog omaniku või siis valdajaga on ülioluline," kinnitas Raie.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: