President juhtis tähelepanu, et maailm on muutunud üha ettearvamatumaks ning liiga paljud riigid kannatavad lahendamata konfliktide tõttu.

"On palju riike, keda on lõhestanud pinged, mille tekkimist küll nägime, kuid ei suutnud õigel ajal halvimat ära hoida," ütles president Kaljulaid ning tõi näiteks Ukrainas, Gruusias ja Süürias toimuva.

Riigipea sõnul on rahvusvaheliste konfliktide ja terrorismi ning kliimamuutuste mõjul praeguseks suurim hulk ümberasustatud inimesi, mida maailm seni näinud on.

Seetõttu on Eesti sooviks tuua ÜRO-sse oskust kuulata ning mõista kõiki neid, kelle õigused on piiratud.

"Ühiskonnad, kus mehi ja naisi koheldakse võrdselt on kiirema arenguga ning võrdõiguslikkus aitab kaasa vaesuse vähendamisele," märkis ta.

President rõhutas ka, et tuleb võidelda igasuguse soolise vägivallaga.

Eesti seisab ÜRO-s selle eest, et teadvustada tehnoloogiliste lahenduste kasutamist arengu soodustamiseks. "Seepärast lõi Eesti äsja koos Singapuriga e-valitsemise ja küberjulgeoleku teemadest huvitatud riike koondava sõprade grupi," ütles president.

Küberjulgeolekust rääkides ütles riigipea, et digimaailmas on geograafia muutunud iganenuks. "Küberruumis toimepandud rünnakud ei tunne piire. See aga ei tähenda, et tuleks püüda digiarengut peatada. Peame jätkama oma pingutusi, et analüüsida, kuidas rahvusvaheline õigus kehtiks ka küberruumis," ütles Kaljulaid.

Eesti jaoks on presidendi sõnul oluline muuta ÜRO ning eelkõige julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

"Tihti on ÜRO suunas tehtav kriitika tingitud julgeolekunõukogu suutmatusest kriisidele õigeaegselt reageerida. Mõned alalised liikmed kasutavad oma vetoõigust, mis takistab ÜROl adekvaatselt oma kohustusi täita," ütles president.

Just seetõttu on Eesti üheks sooviks julgeolekunõukokku kandideerimisel parendada nõukogu töömeetodeid, mis aitaksid kaasa konfliktide tõhusamale ennetamisele ja lahendamisele maailmas.