Linnaametnik: Savisaar ei puutunud Kunmani tütre kinnistuga kokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1506402540000 | amCalendar}}
Savisaare protsess, 19. september
Savisaare protsess, 19. september

Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare protsessil teisipäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein rääkis, et ärimees Vello Kunmani tütre probleemse kinnistuga polnud Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel mingit puutumust.

 

Kunmani süüdistus käsitleb Tallinnas Sihi tänav 108 ehitusobjektil toimuvat 2014. ja 2015. aastal, mille kohta meenutas Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein, et kuulis Kunmani krundist 2014. aastal, kui objektile väljastati projekteerimistingimused ja ehitusluba.

Selle järgi tuli krundil olev miljööväärtuslik hoone säilitada ja lubatud oli juurdeehituse rajamine, kuid kuna ehitaja projekti ei järginud, siis ehitustööd peatati.

"Teave rikkumise kohta jõudis linnani naabrite kaebuste kaudu," märkis Hallik-Jürgenstein, lisades, et seejärel käis linnaametnik koha peal ja tegi ettekirjutuse.

Hallik-Jürgensteini sõnul võttis temaga ühendust kinnistu omaniku isa ärimees Vello Kunman, kes küsis, milline on objekti perspektiiv.
Hallik-Jürgensteini ütles enda sõnul Kunmanile, et kuna projekti on olulisel määral rikutud, tuleb ilmselt lammutusnõue. Ühtlasi pälvis teema toona ka suurt meediatähelepanu, meenutas Hallik-Jürgenstein, lisades, et suure avaliku huvi tõttu pidi ta teemaga tavapäraselt rohkem tegelema.

"Iga ebaseadusliku ehitisega ma isiklikult nii palju ei tegelenud," ütles Hallik-Jürgenstein.

Ta meenutas, et kinnistu omanikule määrati sunniraha 2000 eurot, mis ka tasuti. Seejärel asus linn seisukohale, et ebaseaduslikult rajatud hoone tuleb osaliselt lammutada ning lammutatud miljööväärtuslik hoone tuleb taastada.

Hallik-Jürgensteini sõnul käis linnavõim kinnistul toimuvat vaatamas ka 2015. aasta alguses, kui sai selgeks, et kinnistul enam ehitustegevust ei toimunud. "Lõpliku lammutusettekirjutuse allkirjastasin mullu maikuus," rääkis Hallik-Jürgenstein.

Tema sõnul oli tal Kunmaniga vaid üks kohtumine, Villu Reiljaniga ta aga kohtunud pole. Ühtlasi märkis Hallik-Jürgenstein, et informeeris teemast ka toonast abilinnapead Taavi Aasa, kes oli kõigi linnaplaneerimisameti otsustega nõus.

Hallik-Jürgensteini sõnul ei olnud Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel mingit puutumust Sihi tänava kinnistuga. Küll aga saatis tema alluv Erki Korp talle kirja, milles oli viidatud Sihi tänava kinnistul olevale olulisele rikkumisele ja vajadusele hoone lammutada, kuid oli antud mõista, et selle üle teeb lõpliku otsuse Taavi Aas. Hallik-Jürgenstein lisas, et ta näitas seda kirja ka Aasale ning rohkem tähelepanu ta sellele ei pööranud.

Linnaametnikud: Kunmani krundiga seoses survet tunda polnud

Tunnistusi andnud Tallinna linnaametnikud meenutasid, et ärimees Vello Kunmani tütre kinnistuga seoses otsuste langetamisel ei olnud tunda kellegi survet.

Tallinna linnaplaneerimisameti ehitusosakonna juhataja Helvi Kork märkis, et 2014. aasta augustis väljastati ärimees Vello Kunmani tütre kinnistule Sihi tänaval ehitusluba, kuid peagi laekus naabri kaebus, et rekonstrueerimisele kuulunud maja on täielikult lammutatud ja on alustatud täiesti uue hoone ehitamist, milleks projekti järgi luba polnud.

Seejärel peatas linn ehituse ja tegi ettekirjutuse viia objekt projektiga vastavusse. Lõpuks asus aga linnaplaneerimisamet seisukohale, et ebaseaduslik hoone tuleb osaliselt lammutada ja taastada seadusevastaselt lammutatud miljööväärtuslik maja.

Kork meenutas, et ehituse peatamise otsuse tegi konkreetne ametnik, edasised otsused tegi aga linnaplaneerimisameti komisjon. Kork lisas, et seoses Sihi tänava kinnistuga ei mõjutanud keegi teda ega tema kolleege otsuseid langetama.

2014. ja 2015. aastal ehitujärelevalve ehitusosakonnas peaspetsialistina töötanud Heli Märtson ütles, et Sihi tänava objekti osas laekus linnavõimule naabrite kaebus. Kohapeal selgus, et kooskõlastused saanud ehitusprojekti järgi reaalselt ehitust ei toimunud, vaid tööd käisid hoopis teise projekti järgi.

Märtson rääkis, et ta kohtus ka kinnistu omaniku esindajaga, kelleks oli ärimees Vello Kunman. Viimane selgitas, et säilitamisele kuulunud hoonet ei olnud võimalik säilitada, kuid linna hinnangul ei olnud see jutt pädev.

Seejärel asus linnaplaneerimisameti projektide komisjon arutama, mida Sihi tänav 108 ehitisega edasi teha, ning lõpuks otsustati, et ebaseaduslikult rajatud maja tuleb peaaegu täies ulatuses lammutada.

Märtsoni sõnul kohtus ta kinnistul ka Kunmanit esindanud eksminister Villu Reiljaniga, kelle väitel oli omanike soov ehitusega seonduv seadustada.

"Küsimusega, kuidas objektiga edasi minna, langetab vastav komisjon," meenutas Märtson Reiljanile öeldud vastust, lisades, et komisjon otsustas nõuda esialgse hoone taastamist ning juurdeehituse osalist lammutamist.

Küsimusele, kas Märtson tundis seoses Sihi tänava kinnistuga kellegi erilist huvi toimuva vastu, vastas Märtson eitavalt.

"Sain tegutseda vastavalt enda paremale äranägemisele nagu seadus ette näeb," ütles Märtson, lisades, et Tallinna linnapea Edgar Savisaarega temal sellel teemal suhtlust ei olnud.

Süüdistus käsitleb Sihi tänava kinnistul toimuvat seoses eksministri Villu Reiljani katsega anda Savisaarele altkäemaksu, et viimane aitaks lahendada Kunmani tütre ehitusmuret.

Alluv: kioskite lubadeta paigaldamise otsuses Kofkin ei osalenud

Maakohtus tunnistusi andnud ärimees Alexander Kofkini alluv Estkompexim Toitlustusest Mihhail Burõhh kinnitas, et otsuses anda osad müügikioskid käiku ehituslubadeta Kofkin ei osalenud.

Burõhh meenutas, et oli 2008. aastal Estkompexim Toitlustuse juhatuse liige. Burõhh rääkis, et üheks tööülesandeks oli tal tegeleda ka kioskikonkursiga. "Mulle teatas konkursist Kofkin," ütles Burõhh, märkides, et ta ei tea, kuidas Kofkin kioskikonkursist teada sai. Küsimusele, kas Estkompexim oli juba enne konkursi väljakuulutamist linnavõimu kavandatavast plaanist teadlik, vastas Burõhh, et talle teadaolevalt ei teanud.

"Kui me võitsime konkursi, siis oli kioskite asjukohtade osas arusaamatused ja mul tuli sellega tegeleda. Olid mingid kohad, mille puhul polnud täpselt aru saada, kus kioskid pidid asuma," rääkis Burõhh. 

Ühtlasi meenutas Burõhh, et kioskite paigaldamisel olid pidevalt suured probleemid, näiteks kioskite ühendamisel vee ja elektriga.  Burõhhi sõnul edastas ta info raskuste kohta ka Kofkinile, kuid konkreetsete otsuste langetamise juures Kofkinit polnud. "Ta oli toona palju Eestist eemal," rääkis Burõhh. 

Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et kioskid said paigaldatud enne vastavate lubade laekumist, selgitas Burõhh, et kuna konkursi võitmisel pani linnavõim paika konkreetsed tähtajad, millest Estkompexim soovis kinni pidada, otsustati kioskid igal juhul nõutud tähtajaks paika saada. "Üks otsustaja olin kindlasti mina ise," lisas Burõhh, mainides otsustajate osas ka Estkompeximi juhatuse teise liikme Peedu Seigeri nime. Ühtlasi ütles Burõhh, et kuna kioskitesse investeeriti palju raha, oli ettevõte huvi panna nad võimalikult kiiresti tööle ja kasu tootma. 

Burõhh märkis, et seoses kioskikonkursiga ja Meritoni hotelli muredega käis ta ka Tallinna linnavalitsuses. Samas kinnitas Burõhh, et kioskite ehituslubadeta paigaldamise osas ta isiklikult linnaametnikega ei suhelnud, küll aga oli linnaga aktiivses suhtluses kioskite projekti kaasatud Tarmo Jõulu. Küsimusele, kas Burõhh ikka teadis, et Estkompeximi kioskid olid linnas ehituslubadeta, märkis Burõhh, et talle räägiti probleemidest kioskite paigaldamisel, kuid väga süvitsi ta nende küsimustega ei tegelenud. "Selleks oli meil konkreetne inimene," viitas Burõhh Tarmo Jõulule.

Burõhh tõdes, et kioskiäri kujunes lõpuks kahjumlikuks ning kioskid müüdi maha. "Arvatavasti hindasime valesti Eesti turu võimalusi. Tulime selle ideega liiga vara välja ja hinnatase, mida pakkusime, ei sobinud Eesti turule," rääkis Burõhh.

Kofkinile kioskid ehitanud Jupro Disain OÜ juht Juri Prohorski rääkis, et 2008. aasta suvel tuli tema juurde ärimees Alexander Kofkini esindaja ja küsis, kas oleks võimalik tellida kioskite valmistamist. Prohorski sõnul esitas Estkompexim Toitlustuse esindaja Mihhail Burõhh tema firmale kioski eskiisprojekti, mille alusel tuligi müügikohad valmistada. 

Prohorski sõnul alustasid nad töödega jaanuaris 2009 ja esialgu oli tellitud neli kioskit, hiljem aga veel seitse. Sealjuures sai kohe kooskõlastatud ka tähtajad ning esimesed kioskid tuli püstitada 2009. aasta mais, viimased aga sama aasta septembris. Üks kiosk maksis 270 000 krooni ning esimene kiosk paigaldati Balti jaama. Ehitus- ja kasutuslubade kohta ei teadnud Prohovski midagi, kuna see oli tema sõnul tellija teema. 

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: