Mitu poliitikut taunivad Pakosta kuulumist Tallinna volikokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Võrdse kohtlemise seaduse järgi ei tohi volinik olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis. Seadus lubab tegeleda teadus- ja pedagoogilise tööga. Võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta astus kohe pärast ametisse nimetamist 2015. aastal välja Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ent osaleb tänaseni Tallinna volikogu IRL-i fraktsiooni töös.

Võrdõigusvolinik Pakosta vastas "Aktuaalse kaamera" intervjuupalvele kirjalikult, öeldes, et seadusandja on voliniku võimalusi tugevasti piiranud seaduse tagamiseks, ent on volikogu liikmelisuse selgelt lubanud.

"Ma möönan, et see võib olla piiripealne juhtum, eriti sellises valguses, kui keegi saab küsimuse alla seada tema ametikoha sõltumatuse. Tema ametikoht ju eeldab sõltumatuks vahemeheks olemist teatud vaidlustes ja vaidluste osapooled võivad olla seotud ka mõne poliitilise eelistusega," ütles ERR-ile riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv endine justiitsminister Kristen Michal

Küsimusele, kas seadust tuleks selles osas üle vaadata, ütles Michal, et see tuleb kindlasti jutuks.

Vabaerakonna esimees Artur Talvik ütles, pole vaja arutada selle üle, kas seaduse mõttes on volikogu liige ametnik või ei, sest võrdse kohtlemise volinik on ametnik, kes peab olema sõltumatu.

"See on sellise halva poliitilise kultuuri näide, et võrdse kohtlemise volinik, kes peaks olema täiesti sõltumatu poliitilistest suundadest. Olgu, tänane võrdse kohtlemise volinik ütleb, et ta on parteist välja astunud, aga töötades volikogu fraktsioonis sa esindad konkreetse erakonna visiooni," lausus Talvik.

Kui "Aktuaalne kaamera" pöördus Tallinna volikogu aseesimehe Lauri Laatsi poole, tundes huvi võrdõigusvoliniku töö vastu, ütles ta, et Pakosta teeb volikogus liiga vähe tööd, kuid ette nähtud hüvitisest ei loobu.

"Meil on olnud selle perioodi jooksul 56 istungit ja 16 ta võttis osa ja ka sellisel viisil, et on olnud istungi alguses, pannud nime kirja, viibinud siis istungil oma 5-15 minutit ja peale seda on lahkunud. Samas kogu selle perioodi jooksul on ta volikogu poolt ka hüvitist saanud," rääkis Laats.

Eelmisel aastal ulatus hüvitis Laatsi kinnitusel kokku veidi üle 5700 euro, sel aastal üle 3900.

Pakosta vastas, et volikogus tõstsid otsustamisel kätt vaid paar protsenti tallinlaste esindajaid. Pakosta ütles, et volikogus ei saanud teha sisulist tööd ja just sellest on tal demokraatiat hindava inimesena kahju.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: