Kataloonia valitsus on tõotanud pühapäevaks kavandatud rahvahääletuse teoks teha, hoolimata Madridi jõumeetmetest põhiseaduskohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud referendumi ärahoidmiseks.

Kujunenud vastasseis on üks Hispaania suurimaid poliitilisi kriise alates kindral Francisco Franco diktatuuri lõpust neli aastakümmet tagasi ning referendum on lõhestanud ka 7,5 miljoni elanikuga jõuka Kataloonia, mille osa riigi majanduses on umbes viiendik.

Kataloonia ülemkohus andis kolmapäeval politseile korralduse takistada ühiskondlike hoonete kasutamist hääletuse ettevalmistamiseks ja organiseerimiseks. Korraldus puudutab nii Hispaania üleriigilist politseid, tsiviilkaarti (Guardia civil) kui ka Kataloonia kohalikke politseijõude Mossos d'Esquadra.

Päev enne seda korraldust andis Kataloonia peaprokurör käsu sulgeda enne pühapäevaks kavandatud referendumit hooned, kus peaksid asuma valimisjaoskonnad.

Ühtlasi andis prokurör korralduse tuua referendumipäeval hääletuse takistamiseks välja täiendavad politseijõud.

"Selline samm võib viia soovimatute tagajärgedeni," hoiatas kolmapäeval Twitteris Mossos d'Esquadra.

"Need tagajärjed puudutavad avalikku julgeolekut ja rohkem kui tõenäolist avaliku korra rikkumise riski, mida see võib kaasa tuua."

Kataloonia valitsus on öelnud, et seab valmis ligi 2700 valimisjaoskonda ehk samapalju kui viimastel kohalikel valimistel 2015. aastal.

Korraldus seab tohutu surve alla Mossose umbkaudu 16 800 korrakaitsjat, kes peavad valima lojaalsuse vahel kohalikele Kataloonia liidritele ja tõotusele seadust kaitsta.

Nende vastumeelsust aimates saatis Hispaania keskvalitsus Katalooniasse referendumi ajaks täiendavalt 10 000 politseinikku, kirjutas ajaleht El Pais.

"Ilmselt takistavad nad inimesi hääletamast suurtes linnades, mis vähendab suuresti hääletajate arvu", jättes referendumile võimalikult vähe legitiimsust, ütles allikas Hispaania õiguskaitse ringkondadest.

Keskkooliõpilased alustasid streiki keskvalitsuse meetmete vastu kolmapäeval. Üliõpilased hakkavad streikima neljapäeval.

Barcelona linnapea kutsub EL-i Kataloonia kriisi vahendama

Barcelona linnapea Ada Colau kutsus neljapäeval Briti ajalehes Guardian avaldatud arvamusartiklis Euroopa Liitu vahendajaks Kataloonia kavandatavast iseseisvusreferendumist tekkinud vastasseisus.

"Minu kohus linnapeana on kutsuda Euroopa Komisjoni looma vahendamisruumi Hispaania ja Kataloonia valitsuse vahel, et leida läbirääkimiste teel demokraatlik lahendus," kirjutas ta.

Barcelona "ei soovi ettearvamatute tagajärgedega kokkupõrget. Ma olen veendunud, et seda ei taha ka enamik meie Euroopa partnereist".

Colau on Kataloonia iseseisvuse vastu, kuid taunib Hispaania peaministri Mariano Rajoy "leppimatu valitsuse" käitumist, mis on teravdanud vasatsseisu Kataloonia regionaalvalitsusega.

Kohtulikud sammud Kataloonia ametnike vastu "üksnes suurendavad ühiskondlikke pingeid ning blokeerivad kõik võimalused konfliktist väljapääs leida", kirjutas ta.

"Hispaania valitsus on lasknud Kataloonia konfliktil laieneda sisetülist Euroopa konfliktiks," süüdistas Colau ja lisas, et Euroopa ei saa Kataloonia küsimuses passiivseks jääda.

"Kaitsta Kataloonia kodanike põhiõigusi Hispaania riigi repressioonilaine eest on sama, mis kaitsta Hispaania ja Euroopa kodanike õigusi."

Kataloonia võimud on tõotanud pühapäevaks kavandatud iseseisvusreferendumi igal juhul läbi viia, ehkki Madrid püüab seda kõigest jõust takistada.