ERR Barcelonas: Kataloonia iseseisvuse küsimus jagab ühiskonna pooleks

{{1506795780000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kataloonia korraldab pühapäeval iseseisvusreferendumi, kuid rahvahääletus läheb vastuollu seadustega ning seda ei tunnusta ei Hispaania riik ega rahvusvaheline kogukond. Arvamusküsitluste kohaselt jagab iseseisvuse küsimus ühiskonna pooleks.

Kataloonia regionaalliider Carles Puigdemont kinnitas laupäeval AFP-le, et katalaanid ei loobu oma õigustest ning iseseisvusreferendum korraldatakse pühapäeval hoolimata Hispaania keskvalitsuse vastuseisust.

"Me ei lähe koju," ütles ta ja lisas, et regionaalvalitsusel "on kõik paigas", et rahvahääletusel "kulgeks kõik normaalselt".

Kataloonia liidri sõnul on vaja otsida konfliktile lahendust vahendamise kaudu.

"Kui jah võidab, kui ei võidab - iga stsenaariumi korral peab olema vahendamine, kuna asjad ei toimi," ütles Puigdemont. Ta kutsus katalaane säilitama rahumeelsust.

Kataloonia valitsus teatas pühapäeval, et suudab Madridi vastumeetmetest hoolimata iseseisvusreferendumi läbi viia.

"Valitsus on täna seisukohal, et me suudame enesemääramisreferendumi läbi viia - mitte päris nii nagu soovisime, kuid sellel on demokraatlikud garantiid," ütles Kataloonia valitsuse esindaja Jordi Turull pressikonverentsil.

Hispaania keskvalitsus peab referendumit ebaseaduslikuks, Hispaania põhiseaduskohus peatas selle läbiviimise.

Iseseisvuse soov on kasvanud

Need inimesed, kes tahavad näha Katalooniat iseseisvana ja lähevad pühapäeval andma oma "jah"-häält, kogunesid laupäeva õhtul Barcelonas Hispaania platsile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oleme juba ammu leidnud, et katalaanid on rahvas. Nüüd on kätte jõudnud aeg seda kindlalt nõuda," rääkis Joan.

"Juba mu isa soovis vaba Katalooniat. Teen seda tema pärast ja sellepärast, et Kataloonia on palju vabam ja liberaalsem," sõnas Nuria.

"Kogu Kataloonia rikkus läheb Madridi ja ei tule sealt tagasi, me jääme üha vaesemaks ja vaesemaks," märkis Jordi.

Iseseisvusmeelsus on Kataloonias viimasel ajal tõusuteel olnud. Oma osa on selles olnud Madridi kehval poliitikal, leiab Barcelonas elav tõlk Mirjam Johannes.

"Kuna dialoogi ei ole tekkinud, siis see on suure hulga inimesi, kes pigem olid neutraalsed või oleksid hääletanud "ei", viinud selleni, et nad on siin kohal ja nad arvavad, et see on nende kodanikuõiguste piiramine, kui nad ei saa panna ühte paberit kasti," rääkis Johannes.

Paljud Kataloonias elavad inimesed aga meelt avaldamas ei olnud. Arvamusküsitluste järgi jagab iseseisvuse küsimus ühiskonna pooleks, seejuures on iseseisvusmeelseid napilt vähem.

Hotelliärimees Albert Barra on põline ja uhke katalaan, aga iseseisvusest ta ei mõtle.

"Sellel ei ole ajaloolist alust. Majanduslikud põhjused on kaheldavad, ma ei usu, et see on majanduslikult elujõuline. Ja siis on veel loogika küsimus. Eraldades Kataloonia Hispaaniast, kaob Euroopa Liit, mis on ettevõtjate jaoks oluline. Ma arvan, et meile ei räägita tõtt. Kataloonia jääks Euroopa Liidust välja, mis oleks majanduslikult katastroof," tõdes Barra.

Tema pühapäeval "ei"-häält andma ei lähe, sest leiab, et hääletus ei ole seaduslik ja nende ausus ei ole millegagi tagatud.

ERR küsis Kataloonia piirkonna valitsuse välisasjade nõunikult Raul Romevalt pressikonverentsil, kas ta ei arva, et praegusel kombel korraldatud referendumi tulemus ei näita eriti midagi.

"Inimesed on vabad minema. Kes siin inimesi ähvardab? Kes ähvardab isegi vanglaga inimesi, kes kaitsevad poliitilist ideed? Need ei ole katalaani organisatsioonid ega kodanikuühiskond. See on riik," vastas Romeva.

Õhk on vastastikustest süüdistustest ja infosõjast paks. Barcelonas elav rõivadisainer Kristiina Ostrat ütles, et kired on üles köetud ja katalaanid vääriksid hääletust rahulikumas ja ausamas õhkkonnas.

"Ma arvan, et see referendum oleks võinud toimuda juba palju varem. Valitsus oleks võinud teha kampaania, üks kord selgitada, miks oleks neil hea hääletada "ei" ja mis kaasneks Hispaaniasse jäämisega," arutles Ostrat.

Hispaania valitsus püüab hääletuse toimumist kõigiti takistada, lubades kinni panna ka valimisjaoskondadena toimivad koolid. Selle vältimiseks on inimesed omakorda asunud korraldama igasuguseid üritusi spordipäevadest sügispidudeni.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: