Panga Eesti juht Gunnar Toomemets ütles, et panga ambitsioon pole mitte SEB-st ja Swedbankist mööda kasvada, vaid olla suuruselt kolmanda pangana arvestatav jõud Baltikumi klientidele.

Esimeses etapis keskendub Luminor kahe panga - Nordea ja DNB - Baltikumi äride integreerimisele ja ühtlustamisele. Selleks on pank võtnud endale sada päeva.

"Me ei pea isegi nii oluliseks turuosa suurust, vaid pigem, et selle sees valida fokuseeritud kliente, kellega tegelda, kelleks meie puhul on siis kohalikud ettevõtted ja eraisikud," ütles Toomemets.

Pangajuhi sõnul on neile oluline saada pangaks, keda valitud sihtgrupid tahaksid igapäevapanganduses kasutada.

"Läheme investeerima digitaalsetesse kanalitesse," on Toomemetsa sõnul nende lahendus.

Seejuures ei tähenda digitaalsed kanalid üksnes interneti- ja mobiilipanka, vaid mitmeid integreeritud teenuseid koostöös tehnoloogiaettevõtega, kellega nad samuti muutuval pangandusturul konkureerivad.

Millised pakutavad digitaalsed lahendused on, lubas Toomemets rääkida pärast sajapäevase üleminekuperioodi lõppu, mil uuendusi turule hakatakse tooma.

Reitingut jahtima

Nordea ja DNB pankadel olid eeskujulikud reitingud, uuel pangal reitinguid aga veel pole. Siiski on Luminoril plaan reitingut taotlema asuda.

"Esimeses etapis toetume oma emaettevõtete reitingutele, aga oleme oma tööplaani seadnud selliselt, et 2018. aasta teises kvartalis hakata taotlema ka reitingut," tutvustas Toomemets plaane.

Millist reitingut Luminor taotlema läheb, ei soovinud pangajuht veel öelda.

Kas odavat raha võimaldanud Põhjamaade pankade lahkumine muudab uue panga klientidele rahalaenamise kallimaks, ei tahtnud Toomemets samuti hinnata.

"Meil on kokkulepped emapankadega, kes meid kapitaliga ka praegu aitavad, aga Luminor kindlasti ei ole hinnasõdade alustaja," viitas Toomemets sellele, et eesmärk pole pakkuda võimalikult soodsaid teenuseid. "Peame oma rahaasjadega iseseisvalt hakkama saama."

Teenuste hinnataset mõjutab Toomemetsa sõnul ka see, kui palju tuleb järelevalveorganisatsioonidelt ja rahvusvahelistest regulatsioonidest tulenevalt juurde regulatsioone. Seetõttu ta raha odavnemist pikemas perspektiivis ei näe, pigem stabiilsust või väikest tõusu.