Milline on Teie visioon haigekassa tulevikust, millega Te nõukogu liikmed enda kasuks otsustama panite?

Me alustame visioonist ja missioonist, mis on täna haigekassal olemas. See räägib inimesest, kindlustundest, mida on vaja inimestele anda, et kui nendel on mure, siis see mure saab lahendatud.

Ühe teemana käsitlesime kindlasti täna ka infotehnoloogiat. See on täna veidi alakasutatud haigekassas. Läbi selle saab teha paremaid juhtimisotsuseid, saab vältida seda, et raha kuritarvitatakse ja kindlasti on võimalik ka näidata teenusepakkujatele, kes on selles osas turul parimad tegijad. Läbi selle on võimalik pakkuda paremat teenust.

Raviraha kuritarvitamine on viimasel aastal olnud "Pealtnägija" saate teema. Kuidas Te plaanite garanteerida seda, et selliseid juhtumeid enam ei tuleks?

See algab pihta kontrollisüsteemidest ja seal saab ka IT abi kasutada. Väga paljud asjad tunduvad inimestele reeglitekohased, aga kui näiteks muster on teine, siis arvuti toob esile kohad, mida võiks täiendavalt kontrollida.

Teil on juba mingid konkreetsed nägemused olemas ka selliste asjade jaoks?

Maailmas on selle kohta olemas mitmeid näiteid, kus avaandmete ja masinõppe kohapealt saab teada, et kui mingi asi tundub kahtlane, siis arvuti oskab seda võib-olla paremini esile tuua kui inimesed. Sealt edasi inimesed juba vaatavad.

Te ütlesite, et Teie põhipunktideks on inimene ja inimesekesksus. Inimesed ootavad eeskätt, et saaks ruttu arsti vastuvõtule, kui tervisehäda käes. Kas ravijärjekorrad hakkavad Teie juhtimise all lühenema?

Ravijärjekordade vähenemine on kompleksne probleem. Seda peab vaatama sellest vaatenurgast, et eelarve on meil üks kindel number ja siis on valikute küsimus, et kui ühte kohta anda raha juurde, siis suure tõenäosusega kuskilt teisest kohast jääb seda natuke vähemaks.

Tehnoloogia abiga on kindlasti võimalik ravijärjekordasid vähendada. Näiteks täna inimesed panevad ennast kirja erinevatesse haiglatesse lootes, et siis nad saavad kiiremini arsti juurde, aga väga vähesed on need, kes pärast teistele haiglatele ütlevad ära, et nad said juba aja.

Kui meil tuleb ühtne digiregistreerimise süsteem, siis juba see parandab ravijärjekordasid.

Mida ütlete neile n-ö mittekulutõhusatele patsientidele, kes saavad abi eraannetuste toel, mitte haigekassast?

See on teema, mida me hakkame vaatama koos haigekassa meeskonnaga. Kindlasti räägime Toivo Tänavsuuga, kes on fondi Kingitud Elu juht. Sellele tuleb leida lahendus.

Te olete seda meelt, et haigekassa peaks siiski kõiki toetama?

Ei ole ühest arvamust, et absoluutselt kõiki ja alati, sest sellisel juhul lihtsalt haigekassa raha saab otsa. Aga need põhimõtted võiks üle vaadata.

Samamoodi, ma usun, et kui teha koostööd ravimifirmadega, siis seal on olemas lahendus. Näiteks ravimifirmadega koostöös haigekassa võiks tasuda neid ravimeid, mis tõepoolest aitavad.

Hiljaaegu oli sotsiaalministeeriumil ettepanek hakata ravikindlustama kõiki inimesi. Kuidas Te sellesse ideesse suhtute?

Sotsiaalministeerium on täna tellinud uuringu, kuidas see mõjutab Eesti elu. Mina soovitan, et ootame uuringu tulemused ära ja siis teeme parlamentaarse debati, sest see ei ole kindlasti otsus, mis sünnib üleöö. Sellele otsusele jõudmiseni võib kuluda aasta või kaks. Selle kohapealt kindlasti tark ei torma.