Tallinna lähedal tekitab jabur teemärgistus segadust ja ohtlikke olukordi ({{commentsTotal}})

Tallinna lähedal, Laagri-Harku vahelise uue teelõigu teekattemärgistus on sedavõrd puudulik, et liiklusspetsialistid peavad seda eluohtlikuks nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele. Liikluse rahustamiseks keset teed ehitatud ohutussaar on tähistatud selliselt, et liikluseeskirja järgides pole muud võimalust, kui ohutussaarele otsa sõita. Üks kahjunõue on maanteeametile juba esitatud, neljapäeva õhtuks lubati teelõigule panna kiirusepiirang ning märgistus kiiremas korras nõuetekohaseks muuta. Ohutussaarte vajalikkuses on aga maanteeamet veendunud.

Pideval joonel on liikluseeskirjas kindel koht ja tähendus, valdavalt seda märgist ületada ei tohi, sest see kas eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel või pärisuunavööndis, vaid juhul, kui pidev joon tähistab sõidutee äärt, tohib sellest üle sõita. Harku ja Laagri vahelisel teelõigul on aga olukord enam kui kummaline, mõlemal pool saarekest on lausa kaks pidevat joont ja joonte vahel mahub liiklema vaid kaherattaline sõiduk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See saar on ehitatud sinna sellepärast, et liiklust rahustada, et inimesed saaksid sealt üle tee käia ja et kokkuvõttes oleks liiklusohutum. Mina jalakäijana sinna väga ei kipuks," ütles maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juht Raido Randmaa.

Aastaid liikluspolitseis töötanud ja täna sõiduohutuse ning koolitusega tegelev Priit Tuuna loetleb võimalikke tagajärgi, kui autojuht peaks orientiiriks valima kahest joonest esimese ehk ohutussaare poolse. Sel juhul leiab ta end üsna kohe keset saart, suure tõenäosusega on autol rehvid katki ja sild paigast ära. Viimane on siiski positiivsem stsenaarium, kus kahjud on vaid materiaalsed.

"Kui nüüd samal ajal jalakäija seal saare peal ootab tee ületamise võimalust, siis paraku ma arvan, ja veel pimedal ajal, et see jalakäija võib löögi saada," ütles OÜ Autosõit Põhja piirkonna juht Priit Tuuna.

Nende pidevate joontega aga selle saarekese probleemid paraku ei lõpe, kahte sõidusuunda eraldab vahetult enne saart katkendlik joon, mis kõigele lisaks lubab minna ka möödasõidule. Ilmselgelt leiab möödasõitja end siis koos autoga taas saarekesel. Kuid ka sellega Harku Laagri tee hädad otsa ei saa. Suunaga Laagri poole, umbes 50 meetrit edasi on pidev joon tõmmatud eraldama aeglustusrada, millele järgneb parempöörde võimalus.

"Paraku seda aeglustusrada kasutada ei saa, sest on tegemist pidevjoonega ja sinna lihtsalt ei pääse, reeglite kohaselt," rääkis Priit Tuuna.

Raido Randmaa tunnistas, et maanteeamet on olukorraga kursis. "Jah, me oleme selle olukorraga seal kursis ja täna on see tõesti äärmiselt liiklusohtlik, sest uued jooned on maha markeeritud ja vanad on eemaldamata ning täna on see olukord seal liiklejatele väga ebaselge ning sellele tuleb väga kiiresti reageerida ning kindlasti me seda täna kohe ka teeme."

Maanteeamet annab mõista, et kuigi kahjunõuded tuleb esitada neile, siis arendajal, kes töid teostab, tuleb hakata kokku keeratud segaduse eest nüüd vastutama. Saarekesed aga jäävad ja neid tuleb ohutuse tagamiseks riigimaanteedele juurde, nii nagu ka varasemalt autojuhte pahandanud möödasõitu takistavad kummipostid Haljala-Aaspere teel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: