Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid annavad heakskiidu kavale alustada sisemisi konsultatsioone selle üle, millised peaksid välja nägema EL-i ja Ühendkuningriigi suhted pärast viimase lahkumist liidust, kuid keelduvad andmast luba alustada sellekohaseid läbirääkimisi brittidega, kirjutas FT viitega ülemkogu järelduste kavandile, mida lehel õnnestus näha.

Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski koostatud järeldused oleksid sellisel kujul tõsine tagasilöök Ühendkuningriigile, mis kutsus neljapäeval EL-i üles andma oma läbirääkimiste juhile paindlikumat mandaati, et ületada läbirääkimistel tekkinud ummikseis.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier tunnistas neljapäeval, pärast järjekorras juba viienda kõnelustevooru lõppu Ühendkuningriigi delegatsiooniga, et kõnelused on ummikseisus ja ta ei saa soovitada alustada läbirääkimiste järgmist faasi.

Euroopa Liit on teatanud, et seni, kuni läbirääkimistel Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) tingimuste üle ei ole saavutatud "piisavat edu", läbirääkimisi tulevaste suhete, eelkõige kaubanduse valdkonnas, ei alustata.

Euroopa Liit on soovinud Brexiti kõnelused 2018. aasta oktoobriks lõpule viia, et anda riikide parlamentidele vähemalt pool aastat aega Ühendkuningriigi lahkumise ratifitseerimiseks.

Vastavalt Euroopa Liidu Lissaboni lepingu artikkel 50-le, peab riik pärast lahkumisteadet EL-ist hiljemalt kahe aasta jooksul välja astuma. See tähendab, et Suurbritannia peab EL-ist lahkuma hiljemalt 2019. aasta 29. märtsil.

Neljapäeval kogunevad Brüsselisse Euroopa Ülemkogule liikmesriikide liidrid, et teha otsus, kuidas Brexitiga edasi minna.