ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi
Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.
Neljapäevasel liidrite õhtusöögil tegi Suurbritannia peaminister Theresa May emotsionaalse avalduse, milles palus Brexiti kokkulepet, mida ta saaks "oma inimeste ees kaitsta". Praegu on läbirääkimised takerdunud peamiselt Suurbritannia rahalistesse kohustustesse.
Rahaliste kohustuste osas pole ühtset arusaamist isegi selles, kuidas läbirääkimised peaksid tehniliselt kulgema: May on Brexiti detailse arveldusega nõus alles siis, kui on saavutatud kokkulepe tulevases partnerluses Euroopa Liiduga. EL ootab aga, et kõigepealt pannakse rahalised kohustused paika, et saaks liikuda edasi läbirääkimiste järgmisse faasi.
Suurbritannial ja ELil on üldjoontes ühine arusaam mitmeaastase finantsraamistiku suhtes, mis kehtib aastani 2020 ja mis on konkreetselt pannud paika brittide kohustused Euroopa Liidus ning peale liidust lahkumist – tõsi, konkreetset summat pole kokku lepitud ka sel puhul.
Ühtne arusaam puudub aga täielikult teistes rahalistes kohustustustes, mis pole otseselt ELi eelarves. See puudutab näiteks väljamaksmata kohustusi ning kohustusi investeerimispanga, usaldusfondide ja pensionifondide ees.
"Me tegelikult näeme, et ei ole – ei ole need tingimused täidetud, et saaks Ülemkogu rahuliku südamega öelda, et nüüd alustame teist faasi, nüüd läheme edasi tulevikuteemadel," kommenteeris peaminister Jüri Ratas peale reedest kohtumist. "Minu emotsioon on see, et minu meelest me oleme paremas seisus, kui me olime kolm-neli kuud tagasi ja kui me võtame ka Suurbritannia peaministri viimase kõne, siis sealt tegelikult võis päris palju lugeda välja sellist koostöötahet ja positiivsust, aga täna ei saa veel seda öelda, et nüüd see valmidus on nii suur, et kõik ütleksid, et läheme edasi. Seda hetkel ei ole."
Siiani käivad läbirääkimised ka selle osas, milline hakkab olema inimeste ja kaupade liikumine Suurbritannia ja Iirimaa vahel. "Mulle tundub tegelikult, et see lootus, et järgneva kahe kuuga, detsembriks Ülemkoguks loodetakse jõuda nii kaugele, et me siis saame teha järgmise sammu – see lootus tegelikult on päris tugev ja sellesse täna ka usutakse, et see võiks juhtuda," arvas Ratas.
Türgi liitumiskõneluste lõpp?
Eilsel õhtusöögil oli arutlusel ka Türgi. "Neid meeleolusid oli, et Euroopa Liit ja Türgi vajaks sellist teistsugust koostööd, mitte enam liitumisalast koostööd või liitumisperspektiiviga koostööd," tõdes Ratas. Samas pole praegu näha, et liitumiskõnelused peatataks.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles Ratase sõnul, et personaalset koostööd ELi ja Türgi vahel väljaspool liitumiskõnelusi on pakutud kaua aega, aga see saab toimida vaid juhul, kui mõlemad pooled on sellest huvitatud – Türgi pole sellest kunagi huvitatud olnud.
"Mul ei ole küll seda tunnetust, et Euroopa Ülemkogu tasandil võiks teha otsuse, et me lõpetame või katkestame Türgiga läbirääkimised. Sellist otsust eilse õhtusöögi põhjal ma ei usu, et lähiajal sünnib," tõdes Ratas.
Ta ütles, et riigipead mõistsid inimõiguste ja demokraatia rikkumised ühiselt hukka, kuid liitumiskõnelused jätkuvad sellest hoolimata – tema sõnul pole praegu lihtsalt muud valikud, kuna 28 liikmesriigi seas kokkuleppele jõudmiseks pole ühisosa. "Küsimus on selles, kas tegelikult on usk, et need liitumiskõnelused jätkuvad väga suure tempoga või mis hetkel me saame öelda, et nüüd see on see tähtaeg, kui liitumiskõnelused lõppevad või lähevad edasi," sõnas ta sisuliselt seiskunud läbirääkimiste kohta.
Ühtsus erinevate kiiruste asemel
Juhid arutasid Kadrioru õhtusöögil hoogu saanud Leaders’ Agenda ehk juhtide päevakorra üle, mille käis välja Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ning mis pooldab senisest jõulisemat ja tihedamat koostööd riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel.
"Seda, et 28 persooni vahel on kuidagi uus hoog või positiivne minek, seda tegelikult tunnetab enamus – või ütleme kõik. Ja ma arvan, et seda momentumit või seda hetke tuleb igal juhul hästi ära kasutada," sõnas Ratas.
Hommikusöögist jäi peaministri sõnul kõlama eelkõige ühtsuse sõnum, olgugi et palju on juttu olnud mitmekiiruselise Euroopa võimalikkusest, kus osad liikmesriigid liiguvad teatud valdkondades tihedama koostööga teistelt eest. "Erinevaid kiiruseid – seda mõtet ei kasutatud. See, et see kuskil elab oma elu, see vastab ju tõele, aga vastupidi, oli pigem tunnetus, et see on väärtus, kui me saame koos edasi minna 27-kesi või teatud teemades 28-kesi," märkis ta.